Kirjutamist alustades on mõistlik töö juhend n-ö lahti muukida, kuna see peaks andma piisavalt vajalikku informatsiooni töö nõuete kohta, et toetada teksti kirjutamist. See kehtib mistahes töö juhendi puhul, olgu eesmärk teha ettekanne, kirjutada pikem vastus või lõputöö.
Kui sa tekstile seatud nõudeid selgeks ei tee, võib teksti kirjutamisel tekkida probleeme. Näiteks võid kirjutada argumenteeriva teksti asemel kirjeldava teksti või lähtuda isiklikust kogemusest, kui tegelikult oodatakse teaduslikele allikatele tuginemist. Just (üli)õpilastöödes sagedasti vaid refereeritakse teisi autoreid, unustades seejuures oma argumenteeritud arvamus lisada.
Koolis kirjutatakse ka selliseid töid, millel otsene tööjuhis puudub. Siia alla kuuluvad näiteks uurimuslikud tööd, nagu uurimis- ja praktiline töö (UPT) või magistritöö. Sellisel juhul tuleb kirjutades lähtuda oma uurimisküsimustest ja tutvuda töö hindamiskriteeriumitega. Hindamiskriteeriumid võivad erineda, ent reeglina kuuluvad sinna probleemipüstitus, allikate kasutus, argumenteerimisoskus, keelekasutus, töö struktuur ja vormistus. Sageli tutvustatakse kriteeriumeid vastavas õppeaines või bakalaureuse- ja magistriseminarides. Kui seda ei tehta, tasub õpetajalt/õppejõult või lõputöö juhendajalt nende kohta uurida. Lisaks nende nõule saad abi otsida siinse materjali peatükkidest.
2024. aastal analüüsisime töörühmaga gümnaasiumi UPT (uurimis- ja praktiliste tööde) ning ülikooli lõputööde kirjutamise juhendeid (vt Komissarov jt 2024). Uurimuse eesmärk oli saada ülevaade, millist infot juhendid tavapäraselt sisaldavad ja kuidas need kirjutajaid kirjutamisprotsessis toetavad (lk 64 – siin ja edaspidi viitame Komissarov jt 2024 uurimusele vaid leheküljenumbriga). Kuigi mõnes juhendis on kirjas midagi kirjutamisprotsessi etappide kohta, ei kajasta etappe kõik juhendid. Erineb ka see, mida ja kui põhjalikult teemadest kirjutatakse. (lk 69–70) See tähendab, et isegi kui info mõne etapi kohta on juhendis olemas, on siiski kasulik või lausa vajalik juhendaja või õpetaja/õppejõu käest lisaküsimusi küsida. Ja/või otsida abi siitsamast materjalist.
Analüüsitud juhendites olid ülekaalus (78%) vormistuse ja protseduuriliste küsimuste seonduvad teemad (viitamisstiilid, teksti vormistus, kaitsmiste korrad jne). See tähendab, et sisulist abi (nt kuidas valida oma teksti teemat, teksti kavandada, allikaid valida ja kasutada) oli juhendites proportsionaalselt vähe. (lk 67, 69) Üksnes juhendites sisalduvat infot vaadates võib jääda mulje, et teksti puhul on kõige olulisem selle korrektne vorm. Kuigi valmis töö puhul on oluline ka vorminõuetele vastamine, ei tasu unustada, et teksti sisu asjakohasus ja selgus on vormist tähtsamad.
Uurimuses vaatasime lähemalt seda, mida juhendites teksti sisuga seonduvast (nt kavandamine, teema valik) kirjutatakse. Kõigis juhendites leidus infot teksti ülesehituse kohta. Suuremas osas juhenditest kirjutati ka allikate valikust ja käsitlemisest (80%) ning teksti keelekasutusest ja stiilist (78%). Kõige vähem tähelepanu sai aga kavandamine, millest kirjutati 23% kõigist uuritud juhenditest (lk 71). Samas on kavandamine eduka kirjutamisprotsessi alus, millele soovitame aega pühendada ka juhul, kui juhend seda eraldi esile too (vt ka ptk “Kavandamine”).
Kuigi juhendid annavad osade teemade kohta konkreetseid soovitusi, võib teksti sisust lähtudes olla vajalik midagi teisiti lahendada: seda näiteks töös sobivat isikukasutust või ülesehitust valides. Meie uurimuse põhjal on gümnaasiumi ja ülikooli juhendites erinevaid ettekirjutusi selle kohta, mis isikus töö kirjutada (nt mina-vormis, umbisikulises tegumoes, kasutades sõna autor vms) ja juhendi soovitustes võidakse kirjutajale eri variantide seas ka valikuvabadus jätta (lk 73-74). Seega pead ka kirjutajana arvestama, et juhenditi erinevad isikukasutuse soovitused palju ja samal ajal ei pruugi need soovitused olla kooskõlas tegelike valdkonnas levinud tavadega (lk 74), mistõttu tasub selle valiku osas alati juhendaja või õppejõuga nõu pidada (vt ka ptk “Isikukasutus”). Töö ülesehituse kohta antakse juhendites küllaltki konkreetseid soovitusi. Samas tuleb ka neid soovitusi lugedes meeles pidada, et sinu valmis töö vorm peaks tulenema teksti sisust, mitte töö sisu etteantud vormist (lk 76) (vt ka ptk “Akadeemilise teksti struktuurist”).
Allikas
Komissarov, Liisa-Maria; Lemendik, Helena; Miilman, Eleriin; Novek, Nele; Peterson, Betti Marie; Roos, Reena; Tammepõld, Marri-Mariska; Teiva, Nele Karolin; Tragel, Ilona. (2024). Akadeemilise teksti kirjutamise juhend: TNR 12, 1,5 ja valmis? Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 20 = Estonian Papers in Applied Linguistics 20, 63–82. https://doi.org/10.5128/ERYa20.04
Meie uurimuse näide (2/13) Loe uurimusest lähemalt avalehelt. Loe uurimuse eelmist sammu siit.
17.04-18.04.2024 toimus Eesti Rakenduslingvistika Ühingu (ERÜ) aastakonverents, mille teema oli keelte mitmekesisus ja varieerumine ning kuhu sai esitada poster- ja suuliste ettekannete ideid. Plaanisime uurimuses otsida pealkirjade sarnasusi ja erinevusi ehk varieeruvust, mistõttu paistis, et meie teema võiks konverentsile sobida. Formaadina näis asjakohasem suuline ettekanne. Nii said paika kaks olulist asja: teksti formaat (suuline ettekanne koos slaidiesitlusega) ja selle valmimise tähtaeg (hiljemalt konverentsi toimumise aeg). Seejärel tegime ajakava (vt Kirjutamisprotsessi planeerimine).
