Akadeemilise teksti struktuurist

Lõputööde struktuur ei ole alati ühesugune, vaid oleneb erialast ja lõputöö tüübist, mistõttu peaksid tööd kavandades ja kirjutades lähtuma võimaluse korral ennekõike oma valdkonna või eriala juhendist. Kui sulle tundub, et selles jääb midagi arusaamatuks või pole piisavalt lahti seletatud, soovitame pöörduda oma juhendaja poole.

Üldmulje saamiseks tutvustame siinkohal, missugused struktuuriosad enamasti bakalaureuse- ja magistritöödes esinevad ning milliseid sisulisi ja vormilisi põhimõtteid iga osa järgib.

Lõputöös on kõige suurema mahuga sisuosa (body). Selle jaotus võib valdkonniti erineda, kuid üldjuhul koosneb see teooria-, materjali- ja meetodi- ning analüüsiosast. Sõltuvalt valdkonnast ja erialast ei ole nende eristus siiski alati nii selge. Näiteks keeleteaduslikes uurimustes on teooria-, meetodi- ja analüüsiosa enamasti eraldi peatükkides, samas kui kirjandusteaduses on kogu töö pigem temaatiliselt üles ehitatud ning analüüsi ei pruugi andmetabelitena või muul arvulisel kujul töös olla.

Teooriaosas (theoretical framework, literature review) selgitatakse näiteks töö keskseid termineid ning teooriaid ja uurimusi, mis on analüüsi aluseks. See tähendab, et teooriaosa on analüüsiosaga tihedalt seotud, mistõttu peab siin käsitlema üksnes uurimuse kontekstis asjakohast teavet.

Materjaliosas (material(s), data) kirjeldatakse töös kasutatavat andmestikku. Reaal- ja sotsiaalteadustes on materjaliosa tihti konkreetsete kogutud andmete esitus. Mõnel humanitaarerialal, näiteks kirjandusteaduses, võib lõputöö aga toetuda ühele või mitmele teosele. Kindlasti on ka ühe eriala siseselt eri variante.

Meetodiosas (method(s), methodology) tutvustatakse ning põhjendatakse meetodit. Meetodiosa võib jagada kahte alaossa: andmekogumismeetod ja andmeanalüüsi meetod.

Andmekogumismeetodi osas selgitatakse, kuidas andmeid koguti ja korrastati. Näiteks, kui kasutasid andmete kogumiseks küsimustikku, kirjelda siin, kuidas seda koostasid ja levitasid. Kui aga tegid korpusuuringuid, siis too välja kasutatud korpuste andmed (näiteks korpuse suurus, millest täpsemalt see koosneb jmt).

Analüüsimeetod võib olla statistiline meetod või kvalitatiivne meetod. Näiteks kirjeldused ilma numbriliste andmeteta on kvalitatiivne meetod. Statistlisi meetodeid on mitmeid erinevaid ning need valitakse lähtuvalt teemast ja andmestikust (enamasti koostöös juhendajaga). Tihti neid kaht kombineeritakse.

Konkreetses töös kasutatav meetod ja selle esitus meetodiosas sõltub valdkonnast ning seetõttu on selle osa kirjutamisel vaja alati järgida oma eriala/valdkonna nõudeid ja tavasid. Oma erialal kasutatavatest meetoditest räägitakse sulle põhjalikult eriala uurimistööde kursusel ja/või bakalaureuse- või magistriseminaris, samuti saad nende kohta uurida oma juhendajalt.

Sõltumata erialast on oluline, et oled oma uurimismeetodeid töös kirjeldanud, et lugeja teaks, missugune on sinu käsitlus ning kuidas oled oma tulemusteni jõudnud. Mõnel erialal võivad materjal ja meetod olla kirjeldatud samas peatükis.

Enda uurimuse puhul on oluline analüüsiosa (analysis), kus esitatakse tulemused (results), tutvustatakse ja analüüsitakse neid ning tehakse järeldusi (discussion). Need osad võivad olla selgelt eraldatud: näiteks suuremate andmehulkadega töötades on tavaline, et tulemused esitatakse esmalt tabeli, joonise või graafikuna, seejärel kirjutatakse nendel kujutatud informatsioon tekstina lahti ning lõpuks tehakse andmete põhjal järeldused, mis vastavad uurimisküsimusele ja kinnitavad või lükkavad hüpoteesi ümber. Samas on näiteks kirjandusteaduses tavaks, et tulemused, analüüs ja järeldused kohe sünteesitakse. Niisiis sõltub analüüsitulemuste esitus taas töö valdkonnast ja uurimisteemast.

Töö sisuosa raamivad sissejuhatus (introduction) ja kokkuvõte (conclusion). Töö sissejuhatuse funktsioon on eeskätt töö teema, eesmärgi ja uurimisküsimus(t)e tutvustamine. Ühtlasi tutvustatakse töö ülesehitust ja oma käsitlusviisi ning tehakse põgus ülevaade varasematest uurimustest. Töö kokkuvõttes võetakse töö käik ja tulemused veel kord kokku ning tehakse nende põhjal üldistusi. Sissejuhatuses esitatud küsimused või hüpoteesid peavad saama kokkuvõttes vastuse.

Lisaks sissejuhatusele, sisuosale ja kokkuvõttele on lõputööl reeglina ka tiitelleht (title page), sisukord ((table of) contents), võõrkeelne resümee (summary) ja autorsuse kinnitus (declaration of authorship). Vajadusel võivad lõputöö osad olla lisad (appendix-appendices), lühendite loend (abbreviations), abstrakt (abstract), märksõnad (key words) jm.

Erialast sõltumata on üks akadeemilise teksti tunnuseid tekstisisesed viited koos kasutatud allikate loeteluga (references), mille järgi peab lugejal olema võimalik kasutatud allikad üles leida, et vajadusel mõni viide ise üle kontrollida või teema kohta lisaks lugeda. Igal tekstil on ka pealkiri (title), mis tutvustab töö sisu ja näitab selle haaret.