Allikatega töötamine

Sisukord

1. Allikas
2. Allikate otsimine
3. Allikate valimine: teemakohasus
4. Allikate sõelumine: usaldusväärsus
5. Allikate lugemine

Akadeemiliste tekstide üks olulisemaid tunnuseid on see, et need põhinevad varasemal uurimistööl. Seetõttu tuleb igas akadeemilises tekstis selgelt näidata, milliseid allikaid on teksti loomisel kasutatud.

Et töö allikatega õnnestuks, tuleb allikaid aegsasti valima ja lugema hakata. Nii jõuad neisse süüvida, nende sisu päriselt mõista ja oma tekstis kasutada. Nii on allikate kasutamisel mõte: sa suudad need oma teksti lõimida ja lugeja mõistab, miks oled kasutanud just neid allikaid. Siinses peatükis käsitleme, kuidas allikaid otsida, valida (sh usaldusväärsust hinnata) ja tõhusalt lugeda.

Ühtlasi on tähtis meeles pidada, et allikatega tuleb kogu kirjutamisprotsessi jooksul süsteemselt töötada, et vajalikud viited ja info kaotsi ei läheks. Allika info ülesmärkimisel (nt lugemispäevikusse) pane tähele, kas tegemist on originaaltekstiga. Näiteks eestikeelne teooria ülevaade ei tähenda tingimata, et (kõik) tekstis esitatud väited on autori omad. Sellisel juhul pöördu võimalusel originaalteksti poole või kui see võimalik pole, nimeta kindlasti ka see allikas koos autoriga ära, kust sina teavet lugesid.

Samuti peab lugeja mõistma, millised on sinu ja millised teiste autorite mõtted. Selleks tuleb eristada tsitaati ja refereeringut. See on oluline nii allikate lugemisel ja märkmete tegemisel kui ka mustandite kirjutamisel. Tsitaat on tekstikoha sõnasõnaline üleskirjutus ja see tuleb eristada muust tekstist jutumärkidega. Refereering on aga tekstikoha/loetu sisu oma sõnadega ümberkirjutus. Refereerimine on hea viis esitada allikast pärit infot nii, et see toetaks sinu mõtteid ja teksti eesmärki. Ka võõrkeelse allika puhul tuleb loetust leida mõte ja see oma sõnadega kirja panna – otsetõlge on tsitaat ja tuleb vastavalt vormistada.

Akadeemiliste tekstide kirjutamisel ei ole lugemis- ja kirjutamisprotsess üksteisest rangelt eraldatud – ideaaljuhul peaksid lugemine ja kirjutamine toimuma paralleelselt. Allikate kasutamisega puutud kokku juba enne kirjutama asumist, nt sirvid neid töö jaoks mõtteid kogudes, uurimisteemat või -objekti piiritledes. Ka töö kirjutamise ajal võib sul tekkida küsimusi, millele vastamiseks tuleb pöörduda olemasolevate allikate juurde või teha uus otsing. Niisiis tea, et ei ole vaja (ega ka võimalik) kohe kirjutamisprotsessi alguses kogu töö kirjutamiseks vajaminevat materjali läbi lugeda.

Lugemise ja kirjutamise vaheldamine aitab vältida ka liigset lugemist ehk olukorda, kus lugemine on hõivanud suurema osa töö valmimisele ettenähtud ajast ning süvenenud kirjutamiseks ei jää mahti.

Kasutatud allikad

Castelló, M. & Iñesta, A. (2012). Chapter 10: Texts as Artifacts-in-Activity: Developing Authorial Identity and Academic Voice in Writing Academic Research Papers. In University Writing: Selves and Texts in Academic Societies (pp. 179–200). BRILL. https://doi.org/10.1163/9781780523873_011

Dysthe, O., Hertzberg, F. & Hoeø, T. L. (2010). Skrive for å lære. Skriving i høyere utdanning (2. utgave). Abstrakt forlag.

Haller, C. R. (2011). Walk, Talk, Cook, Eat: A Guide To Using Sources. In Writing Spaces: Readings on Writings, Volume 2. Parlor Press. https://wac.colostate.edu/books/writingspaces/writingspaces2/ (13.01.2023)

Jürine, A.; Leijen, D. A. J.; Tragel, I. (2013). Akadeemiliste tekstide kirjutamine: humaniora. Tartu Ülikool: AVOK – Akadeemilise Väljendusoskuse Keskus. Kättesaadav: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48450/avok_humaniora_final.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Kruse, O. (2003). Getting Started: Academic Writing in the First Year of a University Education. In Teaching Academic Writing in European Higher Education (pp. 19–28), Studies in Writing, vol 12. Springer. https://doi.org/10.1007/0-306-48195-2_2

Metzger, M. J. (2007). Making sense of credibility on the Web: Models for evaluating online information and recommendations for future research. Journal of the American Society for Information Science and Technology, 58(13), 2078–2091. https://doi.org/10.1002/asi.20672

Palmquist, Mike; Connor, Peter. (1994-2023). Evaluating Sources. The WAC Clearinghouse. Colorado State University. Available at https://wac.colostate.edu/repository/resources/writing/guides/ (13.01.2023)

Spatt, B. (2011). Writing from sources (8. ed). Bedford/St. Martin’s.

Takayoshi, P., Tomlinson E. & Castillo J. (2012). The Construction of Research Problems and Methods. In Practicing Research in Writing Studies: Reflexive and Ethically Responsible Research (pp. 97–121). Hampton Press.

Tragel, I., Jürine, A. (2019). Plagiaadist. Ilma vitsata. Oma Keel 1, 76–83.

Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.