Argumenteerimisest

Argumenteerimise eesmärk on kuulajat või lugejat oma seisukoha tõesuses veenda, olenemata sellest, kas vastuvõtjal on konkreetsest teemast eelteadmised ja oma seisukohad või mitte. Veenmist kasutad nii igapäevastes suhtlusolukordades (nt oma peret veendes, miks oleks õige puhkus just X riigis veeta), aga ka siis, kui ülikoolis või mujal tuleb kirjutada mõni seisukoha esitamist ja kaitsmist eeldav tekst (nt essee, arutlus, uurimistöö). Selliseid tekste kirjutades on argumenteerimine viis, mille abil saad luua seoseid varasemate teadmistega, luua uusi teadmisi ning näidata sealjuures lugejale, et sinu arutluskäiku ja järeldusi tasub uskuda.

Oluline on eristada argumenteerimist arvamusest. Arvamust iseloomustab subjektiivsus, mis võib vastuvõtjas tekitada küsimuse: “Miks ma peaksin uskuma seda, mida sa ütled?” Argument on aga põhjendatud ehk tõestatud seisukoht, mis on arvamusest usaldusväärsem seetõttu, et hõlmab tõestust, mis esitatavat väidet toetab. Tõestuseks võivad argumentides olla näiteks varem ilmunud teadusuuringute tulemused, statistika, ekspertide seisukohad, näited ajaloost jne. Tõestuste puhul on kõige olulisem, et need peavad olema kontrollitavad ja pärinema usaldusväärsetest allikatest (vt lähemalt “Allikate sõelumine: usaldusväärsuse hindamine”). Samuti on oluline argumenteerides kasutatud allikatele viidata – eri tekste kirjutades tähendab see vastavalt ülesande või väljaande nõuetele allikatele viitamist. Suuliselt argumenteerides tähendab see seda, et esitada tuleb piisavalt infot, et soovi või vajaduse korral saaks suhtluspartner seda tõestust kontrollida (loe tõestamisest lähemalt ja vaata näidet siit).

Argument koosneb üldjuhul väitest, selgitusest, tõestus(t)est ja järeldusest. Väitega annad edasi oma seisukoha, selgituses täpsustad esitatud väidet, avad selle tausta, tõestusega kinnitad ja illustreerid oma väidet, järeldusega teed kokkuvõtte või üldistuse sellest, mida tahad oma lõiguga öelda. Seda struktuuri järgides on hea argumenteerimist harjutada ja kirjutatud tekstis argumendi terviklikkust kontrollida, küll aga tuleb meeles pidada, et kõigis tekstides ei esine argumendi kõik osad või erineb osade järjekord, samuti võivad need olla jagunenud eri lõikudesse või töö eri osadesse. 

Näide ühest argumendist ja selle osadest

Järgnevas argumendis on olemas kõik argumendi osad: tõestus, väide, selgitus ja järeldus. Argument pärineb Nele Karolin Teiva (2022: 26–27) bakalaureusetööst (eesti ja üldkeeleteaduse instituut) ning argumendi eesmärk oli põhjendada konditsionaali lühikeste vormide käsitlemist pehmendava keelendina.

Nagu ka eelnevatest näidetest näha, on kirjandites levinud konditsionaali lühikese ehk
pöördelõputa vormi kasutus. Lühikest konditsionaalivormi kasutatakse palvetes ja
ettepanekutes selleks, et vältida selgelt ütlemist, kes kirjeldatud ülesande täitma peaks.
Samuti on lühikese konditsionaalivormi kasutus levinud lausetes, kus kõneleja on väites
ebakindel. (R. Pajusalu, K. Pajusalu 2005: 77) Need lühikese konditsionaalivormi funktsioonid kinnitavad veel kord nende vormide liigitamist pehmendavate keelendite hulka.

Kommentaar: Siinses näites on näha, et argumendi osad võivad esineda teistsuguses järjekorras, aga tulemus on ikka veenev (tõestus-väide-selgitus-järeldus). Lõiku alustab tagasivaade varem esitatud tulemustele, mis täidab siin üheaegselt nii sidususvahendi kui tõestuse rolli. Sellele järgneb väide pöördelõputa konditsionaalivormide esinemissageduse kohta (nt oleks, peaks, tuleks) ning seejärel on lühikese konditsionaalivormi kasutusvõimalusi täpsemalt selgitatud. Selgitus ja väide (mida Teiva oma uurimusega tõestas) pärinevad allikast, mistõttu on allikaviide kahe esimese lause järel. Lõigu võtab kokku järeldus.

NB! Selles ja teistes näidetes (vt altpoolt) on argument lõigupikkune, kuid see pole ainumõeldav pikkus. Näiteks ka terve tekst võib olla argument, mis koosneb väiksematest argumentidest – lõputööd võib tervikuna vaadelda kui argumenti, kus sissejuhatus on väide koos selgitusega, analüüs/tulemused kui tõestused ja kokkuvõte/arutelu järeldus.

Kuna argumenteerimine aitab suhtluses oma seisukohti efektiivselt väljendada, on tegu oskusega, mis tuleb kasuks nii igapäevases suhtluses kui ka eri tüüpi tekstide kirjutamisel. Selleks, et argumenteerimises paremaks saada, tasub seda harjutada. Selleks võid abi leida Eesti Väitlusseltsi õppematerjalidest, kuid tutvuda võib ka teiste lähenemistega (nt eesti keele riigieksamiks kirjutatud õppematerjal “Mõttest sisulõiguni”, Toulmini argument).

Lisanäiteid argumentidest

Alljärgnevates argumendinäidetes on kõigis olemas väide, selgitus, tõestus(ed) ja järeldus. Kuigi ülesehituse poolest järgivad kõik argumendistruktuuri, on need oma sisu ja tõestuste kasutuse poolest küllaltki erinevad.

Argumendinäide 1:

Müslibatoon ei ole sobiv hommikusöök, sest müslibatooni söömine võib mõjutada kogu ülejäänud päeva enesetunnet negatiivselt. Ühel hommikul sõin ma ühe müslibatooni ära ning tunni aja pärast tekkis mul iiveldus: vaatasin müslibatooni koostisosi pakendilt ja selgus, et selles on palju suhkruid, mis võis mu iivelduse põhjustada. Samuti polnud see piisavalt toitev, sest enne lõunasööki läks mul kõht tühjaks, kuigi batoon oli näiteks pudruga võrreldes kordades kallim hommikusöök, nii Rimi kui ka Selveri hindade järgi – see halvendas mu enesetunnet veelgi. Niisiis on müslibatoon koguselt liiga väike, vähetoitev ja kallis, mistõttu ei ole see sobiv hommikusöök.

Argumendinäite 1 kommentaar: Kuigi näites 1 on olemas kõik kohustuslikud osad, on selle tõestus autori kogemusel ja emotsioonidel põhinev. Selline tõestus võib olla küll piisav, et näiteks enda sõpra sel teemal ümber veenda, kuid kuna siin argumendis välistele usaldusväärsetele allikatele ei viidata, ei saaks sellist argumenti akadeemilisse teksti sobivaks pidada.

Argumendinäide 2:

Müslibatoon on sobiv hommikusöök, sest see mõjutab ülejäänud päeva enesetunnet positiivselt.  Müslibatoone tasuks hommikul süüa, sest ka teadusuuring on näidanud, et need inimesed, kes sõid hommikuks müslibatoone, olid mõne tunni pärast erksamad, õnnelikumad, sotsiaalsemad ja vähem ärevil (Smith, Wilds 2009). Seega on müslibatoon hea amps, mida hommikusöögiks tarbida, sest see tõstab üldiselt hommikusöögile järgneva päeva kvaliteeti.

Näite 2 kommentaar: See argument tundub küll esimesest veenvam, sest selles on kasutatud teadusuuringut, kuid hea väljanägemine ei taga head argumenti. Teadusuuringut võib argumenteerija enda kasuks ära kasutada, valides sellest vaid enda seisukohta toetava mõtte, jättes piiravad tegurid tähelepanuta – nt siin pole autor nimetanud, et uuring oli võrdluses nende inimestega, kes ei söönud hommikuks midagi. Nii esimeses kui ka teises näites esinevad probleemid on sagedased arutlusvead – rõhutakse emotsioonidele, autoriteedile ja kasutatakse infot üksnes osaliselt. Arutlusvigade kohta saad lähemalt lugeda nt siit.

Argumendinäide 3:

Müslibatoon on üks hommikusöögivõimalusi, mille tarbimisel on nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Ühest küljest võib müslibatoon päeva alguses anda vajalikku energiat, teisalt tasub arvestada ka selle tarbimisega seotud ohtudega. Näiteks on Smith ja Wilds (2009) uurimuses leidnud, et hommikusöögiks müslibatoone tarbinud inimesed olid erksamad, õnnelikumad ja vähem ärevil kui inimesed, kes hommikusööki ei söönud. Samas on teine uurimus näidanud, et paljud hommikusöögihelbed (mis oma olemuselt sarnanevad müslibatoonidele) sisaldavad palju suhkrut ja muid ebavajalikke aineid, mis inimese tervisele, sh hammaste tervisele, negatiivselt mõjuvad (Khehra jt 2018). Seetõttu on oluline müslibatoonide tarbimisel arvestada, et kuigi need võivad mõneks ajaks enesetunnet parandada, võib nende tarbimisel pikemas perspektiivis olla negatiivseid tagajärgi.

Näite 3 kommentaar: Siin on esitatud nii teemaga seotud negatiivsed kui positiivsed küljed, kuigi argumenteerides võib valida ka poole ja argumente üksnes sellest lähtuvalt esitada (nagu oli näha näidetest 1 ja 2). Siinsel juhul oli aga kõige ausam viis olukorra üle arutlemiseks esitada nii positiivseid kui negatiivseid külgi, sest ka varasemad uurimused kirjeldavad mõlemat. Sarnane olukord võib ette tulla ka mõnd päris uurimust/arutlust kirjutades – mõne teema puhul võib olla varasemates uurimustes saadud vastuolulisi tulemusi. Kuigi võib tunduda lihtsam kirjeldada üksnes olukorra üht külge, siis tasuks siiski ka teine pool esile tuua, et lugejale olukorrast võimalikult täpne ja aus ülevaade anda. Samas ei tähenda see, et neid vastandusi peaks tingimata esitama ühes ja samas lõigus nagu siinses näites.

Näidetes viidatud allikad:

Khehra, R., Fairchild, R.; & Morgan, M. (2018). UK children’s breakfast cereals – an oral health perspective. Br Dent J 225, 164–169. https://doi.org/10.1038/sj.bdj.2018.53

Smith, A. P.; & Wilds, A. (2009). Effects of cereal bars for breakfast and mid-morning snacks on mood and memory, International Journal of Food Sciences and Nutrition, 60: sup4, 63-69. DOI: 10.1080/09637480802438305

Tagasi: Teema valimine
Edasi: Akadeemilise teksti struktuurist

Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.