Tere tulemast kirjutamisprotsessi toetavasse teavikusse, hea üliõpilane!

Siit leiad pidevalt täiendatava veebimaterjali, mis on esialgu mõeldud bakalaureuse- või magistritööd kirjutavate tudengite toetamiseks, ent neid nõuandeid saab kasutada mistahes akadeemilist teksti kirjutades. Akadeemiliste tekstide all peame silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste, mida ülikoolis kirjutatakse, sh pikemad kirjalikud eksamivastused, esseed, kokkuvõtted, seminari- ja lõputööd. 

Me oleme veendunud, et kirjutamine on õpitav oskus, mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainekursustel aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt kirjutamisprotsessi mõtestada alates teema kohta varem kirjutatud tekstide lugemisest kuni teksti viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). Kirjutamine muutub oluliselt kergemaks, kui selle protsessi etappe ja tegevusi enda jaoks teadvustada. Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks ja selle tulemusel paraneb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). 

Siinse käsitluse põhirõhk on protsessikesksel kirjutamisel. Teisisõnu oleme jaganud akadeemilise teksti kirjutamise etappideks, millest lähtume ka materjali esitamisel. Sissekannete avaldamise järjekorda kavandades mõtlesime sellele, mis teema võiks olla praegu lõputöid kirjutavatele tudengitele kõige ajakohasem. Seetõttu käsitleb teaviku esimene sissekanne tööd allikatega, mis kuulub küll kirjutamisprotsessi esimesse ehk kavandamise etappi, ent ei ole siiski protsessi lähtekoht (vt Joonis 1). Teaviku teine sissekanne tutvustab lähemalt töö kavandamise ülejäänud aspekte ja kolmas sissekanne mustandite kirjutamist ja tagasisidestamist.

Skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada nii:

Joonis 1. Kirjutamisprotsessi etapid. NB! Eri tüüpi tekstide puhul võivad tegevused paigutuda teisiti ning mõnda neist ei pruugi üldse vaja olla. 


Materjali koostavad teaduslikele allikatele ja oma kogemusele tuginedes Tartu Ülikooli tudengid Eleriin Miilman, Reena Roos, Marri-Mariska Tammepõld, Nele Novek, Betti Marie Peterson, Nele Karolin Teiva ja Marielin Kepp, Edinburghi ülikooli magistrant Liisa-Maria Komissarov, Birminghami ülikooli doktorant Kärt Roomäe ning Tartu Ülikooli õppejõud Ilona Tragel ja Külli Habicht.

Lennukaid mõtteid ja kirjutamisindu!

Kasutatud allikad

Castelló, M. & Iñesta, A. (2012). Chapter 10: Texts as Artifacts-in-Activity: Developing Authorial Identity and Academic Voice in Writing Academic Research Papers. In University Writing: Selves and Texts in Academic Societies (pp. 179–200). BRILL. https://doi.org/10.1163/9781780523873_011

Kruse, O. (2003). Getting Started: Academic Writing in the First Year of a University Education. In Teaching Academic Writing in European Higher Education (pp. 19–28), Studies in Writing, vol 12. Springer. https://doi.org/10.1007/0-306-48195-2_2


See eestikeelsete akadeemiliste tekstide loomist toetav materjal on koostatud projekti “Protsessikeskne tekstiloome gümnaasiumis ja ülikoolis: tõenduspõhine teadmus ja praktikad” raames. Täname eesti ja üldkeeleteaduse instituudi Nikolai, Kadri ja Gerda Rõugu toetusfondi.