Teema valimine on üks tähtsamaid etappe, mis sul oma lõputöö või mõne muu ülikoolis nõutava teksti kirjutamisel läbida tuleb. Vahel on konkreetne teema sulle ülesandes ette antud, kuid paljudel juhtudel tuleb see valik ise teha. Kuna valitud teemaga on vaja tihedalt edasi töötada, on oluline, et leiaksid teema, mis on sulle huvipakkuv ja jõukohane. Seetõttu tasub valiku tegemisse süveneda ja erinevaid variante põhjalikult kaaluda.
Esiteks tuleb mõista tööle seatud nõudmisi. Juhendist (kui see on olemas) peaksid saama esimese arusaama üldisest teemast, sobilikest allikatest, töö mahust ja muudest tööle seatud kriteeriumitest – see kõik on informatsioon, mis aitab sul sinu töö konkreetse teema ja/või uurimisküsimusteni jõuda (loe uurimisküsimuste sõnastamisest lähemalt siit). Kui ülesandes esitatud nõudmised on selged, soovitame järgmisena tutvuda erialase kirjandusega: loe, mida on sinu erialal või ülesandes esitatud valdkonnas varem uuritud ja mida mitte; kuidas tavaliselt selles valdkonnas uurimusi läbi viiakse; mis on olnud uurimuste tulemused. Allikatega tutvumine aitab luua ettekujutuse sellest, mida ja kuidas võiksid ka enda töös käsitleda. Kui teema kohta kirjandust ei leia (või on seda liiga palju), siis muuda või täpsusta oma otsingut (vt lähemalt ptk-ist “Allikate otsimine”).
Kirjandusega tutvumise ajal hakka kirja panema konkreetsemate teemade ideid. Seda tehes mõtle ka oma varasemale kogemusele: mis teemadest oled loengutes kuulnud, milliseid artikleid või raamatuid oled varem lugenud, mida selle teema kohta täpsemalt teada tahaksid jne. Samuti võid proovida oma tööga otsida vastust mõnele küsimusele, mis sul kursustel tekkinud on või proovida mõnele loetud/kuuldud väitele vastu vaielda. Varasemale kogemusele ja ka huvidele mõtlemine aitab teemat kitsendada ning jõuda sellise teemani, mis motiveerib ka edaspidi tööd kirjutama. Kui oled konkreetsemad ideed kirja pannud, siis mõtle sellele, et teema või uurimisküsimus oleks sulle jõukohane ja selle uurimiseks oleks olemas piisavalt infot ning vajalikke vahendeid (nt kui sinu plaanitava teema uurimine vajaks kindlate laboriseadmete olemasolu, siis uuri, kas (üli)koolis on olemas võimalused selliste vahendite kasutamiseks). Nii ideede leidmiseks kui ka nende sõelumiseks pea võimalusel nõu õppejõu või lõputöö (potentsiaalse) juhendajaga.
Kui sul on kirjas ideed, mis sind huvitavad ja mille uurimiseks on olemas asjakohased allikad ja vahendid, võid ka mõne sõbra või kursusekaaslasega oma mõtteid jagada. Arutlemine ja murekohtadest rääkimine aitab teemat eri vaatenurkadest avada ja mõtte tööle panna, samuti võib sinu kuulaja anda head nõu, mis töö tegemisel edasi aitab. Lisaks võid paluda mõnel sõbral oma teema ja plaanide kohta küsida täpsustavaid küsimusi: küsimustele vastamine aitab sul oma ideed põhjalikumalt läbi mõelda ja võib-olla ka oma plaanide kitsaskohti tuvastada. Pea meeles, et lõplikku teemat ei pea töö kirjutamise alguses paika panema, sest materjali kogumise, korrastamise ja analüüsimise käigus võib selguda uusi asjaolusid (nt ilmneda mõni põnev nähtus, millest pikemalt kirjutada tahaks). Või vastupidi: selgub, et kogutud andmestiku pealt polegi võimalik algselt paika pandud teemast kirjutada. Seega tasub kogu protsessi jooksul hoida avatud meelt ja vajadusel töö fookust nihutada. Teemaideede kogumisel on peamine, et mõtted kirja saaksid – alati saab neid edasi arendada ja muuta, loetud materjali ning tehtud analüüside põhjal täiendada ja täpsustada.
Meie uurimuse näide (1/13) Loe uurimusest lähemalt avalehelt.
Uurimusele teemat otsides alustasime ajurünnakuga, mille tulemusel sai kirja seitse võimalikku teemat. Arutelu tulemusel valisime neist välja pealkirjastamise teema. Kuna mitmed meie töörühma liikmetest oli varasemalt pealkirjade uurimisega tegelenud, teadsime, et eesti keeles on seda teemat vähe käsitletud. Seega mõistsime, et pealkirjastamise uurimine oleks oluline ja täidaks ka lünka teemaga seotud teadmistes. Tahtsime luua uurimust, kus oleks võimalik praktilisele küsimusele (kuidas pealkirju pannakse?) anda teaduslik vastus, mis võiks tulevikus olla abiks ka pealkirjastamise õpetamisel. Kui üldisem teema oli valitud, mõtlesime sellele, mida täpsemalt pealkirjastamisega seoses teada tahaksime. Panime selleks kirja eri märksõnu ja suundi, näiteks pealkirjade struktuur, pealkirjade loomisprotsess, eri erialade pealkirjade võrdlus, pealkirja vastavus teksti sisuga.
Seejärel asusime tutvuma allikatega. Need, kes olid teemaga juba varem tuttavad, otsisid välja lugemispäevikute märkmed pealkirjastamise uurimuste kohta. Teised töörühma liikmed aga otsisid uusi allikaid ja asusid neid lugema. Sellest protsessist saab lähemalt lugeda ptk-st Allikatega töötamine. Allikate lugemise eesmärk oli saada ülevaade, mida pealkirjade teemaga seoses täpsemalt uuritud on (mis andmete põhjal on uuritud? mis on olnud uurimuste eesmärk?), kuidas pealkirju uuritud on (mis meetodit on kasutatud?) ja ühtlasi mõtlesime sellele, mida saaksime varasematest uurimustest enda omasse üle kanda (nt meetod).
Peale lugemist saime kokku, arutasime loetu üle ja mõtlesime, mis meid endid võimalikest teemadest ja uurimisviisidest enim huvitaks. Nii sündis otsus, et hakkame uurima seda, kuidas üliõpilased eri tekstikatkendeid pealkirjastavad. Selle otsuse taga oli loetust saadud teadmine, et pealkirjade ja pealkirjastamise uurimuste fookuses on peamiselt olnud väga kogenud pealkirjastajad – teadusartiklite autorid – ja nende pandud pealkirjad. Meid huvitas rohkem pealkirjade sünd ja see, kuidas üliõpilased pealkirjastamisega toime tulevad. Varasemad uurimused olid loomult peamiselt kvantitatiivsed, kuid meie tahtsime uurimisele ka kvalitatiivselt läheneda. Uurimuse ideele küsisime tagasisidet ka töörühmaliikmelt, kes arutlusprotsessis ei osalenud. Tema tagasiside oli positiivne, seega jätkasime uurimuse järgmiste sammudega.
