Kui oled oma teksti kavandi valmis saanud, siis saad jagada plaanitava töö väiksemateks osadeks ehk kirjutamisampsudeks.
Kirjutamisampsuks nimetame väiksemat, aga sisult terviklikku osa alles valmivast tekstist. Selle saab enamasti ühe korraga valmis kirjutada ja soovi korral juhendajale või kirjutamisrühmale tagasisidestamiseks esitada. Kui on oht, et järgmisel korral on raske kirjutamisega alustada, võib kirjutamisampsu kirjutamiskorra lõpus ka poolikuks jätta. Nii on sul järgmine kord olemas konkreetne lähtekoht, kust kirjutamist jätkata. Lisaks võib uuel kirjutamiskorral kirjutamisampsu lõpetamine mõjuda innustavalt, et järgmise ampsuga alustada.
Kirjutamisprotsessi osadeks ehk kirjutamisampsudeks jagades muutub tööprotsess paremini hoomatavaks: sul tekib parem ülevaade, missugustest tegevustest teksti kirjutamine koosneb, ja oskad paremini ka töö valmimiseks kuluvat aega hinnata. Ühtlasi ennetab see töö alustamisega sageli kaasnevatkirjutamistõket ehkseisundit, kus kirjutamine on pidurdunud: olgu põhjuseks motivatsioonipuudus, töö raskusastme või mahu ülehindamine, perfektsionism vms. Kirjutamise põhietapid on välja toodud avalehel, aga töö nõuded määravad, missugusteks kirjutamisampsudeks protsessi jagada saad.
Kirjutamisprotsessi tegevuste planeerimisel arvesta kogu protsessiga eeltööst kuni lõppteksti viimistlemiseni. Samas on loomulik, kui pead plaani protsessi käigus muutma või täiendama. Kirjutamine pole selgepiiriliste etappidega sirgjooneline tegevus, vaid dünaamiline protsess, mille osad võivad sõltuvalt tööst põimuma hakata: kirjutamine vaheldub lugemisega ja töö kaugemates etappides teksti täiendamine viimistlemisega. See on kirjutamisprotsessi loomulik kulg.
Tegevuste planeerimisega paralleelselt planeeri ka aega: millal sa mingi etapiga tegeled ja kui palju aega sul võib selleks minna. Mida varem oma tööga alustad, seda pikemalt ja põhjalikumalt saad iga etapiga tegeleda. Ajaplaan koosta realistlikult: võta arvesse teisi koolitöid, eraelulisi kohustusi ja huviringe ning jäta oma plaanidesse ruumi ka puhkamiseks. Soovitame plaani tehakirjalikult kas arvutisse või paberile – üksnes peas tehtud plaanid võivad ununeda ja kirja panemata plaanist on lihtsam kõrvale kalduda. Kindlasti märgi endale seatud tähtajad kalendrisse.
Aja planeerimisel mõtle oma varasemale kirjutamiskogemusele ja sellele, milline kirjutaja sa oled:
missuguseid tekste kirjutad tavaliselt muretumalt, milliste kirjutamine on vaevaline? miks see nii on?
mis on sinu kui kirjutaja tugevused ning millised etapid on aeganõudvamad?
Kindlasti arvesta planeerimisel ajavaruga, sest kirjutamisprotsessis võib
kirjutamisampsudele ja/või töö etappidele kuluda rohkem aega, kui esialgu plaanisid,
ette tulla ootamatusi (nt haigestumine),
tekkida mõni kiireloomuline kohustus (koolitöö, kino- või teatrikutse).
Kõrvalekalded esialgsest plaanist on loomulikud, mistõttu pöördu teksti kirjutades tagasi oma plaani juurde ja ajakohasta seda.
Ajakava koostades on mitu varianti, kuidas etappe ja tegevusi kujutada. Mistahes ajakava vormistuse puhul on tähtis, et seda saaks muuta ning et see oleks sulle mõistetav, jälgitav ja kergesti kättesaadav. Siin on Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi õppeaine “Keskaeg” (FLAJ.07.004) essee koostamise ajakava 2022/2023 õa-l.
Vaata lähemalt: Novek, Nele 2023. Isikukasutuse ja sisu mõju kaasüliõpilase tagasisidekommentaari rakendamisele. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool.
Novek (2023: 54) järgi kohandatud essee kirjutamise ajakava:
Lõputöö kirjutamiseks koostatud plaan tuleks ka juhendajaga kooskõlastada. Nii annad juhendajale märku, et võtad uurimis- ja kirjutamisprotsessi tõsiselt, ning see aitab ka temal oma aega paremini planeerida. Samuti oskab juhendaja jagada soovitusi ja nõuandeid, nt kui võiksid planeerida mõneks etapiks rohkem aega või lisada mõne tegevuse oma kavasse.
All on toodud näidisajakava magistritöö kirjutamisest õpingute esimesel aastal, mis on esitatud Excelis vormistatud Gantti graafikuna (vt lähemalt siit). Selles on horisontaalselt paigutatud tähtajad ja vertikaalselt järjestatud etapid. Kaks telge saab omavahel ühendada ribadega. Nagu eelnevalt öeldud, on ajakava vormistuse puhul tähtis, et see oleks muudetav, ligipääsetav ja mõistetav sulle (ning sinu juhendajale).
Meie uurimuse näide (3/13) Loe uurimusest lähemalt avalehelt. Loe uurimuse eelmist sammu siit.
Oluline vahetähtaeg protsessis oli 10. märts, mis ajaks pidi ettekande teesid Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastakonverentsile esitama. Eelneva info põhjal koostasime ajakava (vt tabelit X). Laias laastus koosnes ajakava struktuur kahest osast, mis vaheldusid: meil oli iga nädal paaritunnine kohtumine, mil tegime ühistegevusi (nt sõnastasime eesmärgi, kavandasime katset, analüüsisime tulemusi) ning kohtumise lõpus leppisime kokku, mida igaüks või väiksemad rühmad järgmiseks nädalaks teeb/teevad. Need, kes kohtumisel ei osalenud, said vastavat sammu tagasisidestada.
Olime algusest peale ühel nõul, et isegi kui meie teese konverentsile vastu ei võeta, teeme katse lõpuni ja analüüsime tulemusi, sest teema huvitas kõiki. Märtsi lõpus saime teada, et ettekanne on vastu võetud ja et esineme teise päeva õhtul, misjärel täpsustasime enda ajakava. Eri konverentsidel on slaidiesitluse esitamiseks eri praktikad: mõned korraldajad paluvad esitluse ette saata, teised ootavad, et esitlus on mingiks ajaks ühiskaustas või mälupulgal, kust need saab sobival hetkel alla laadida. Esitamise tähtaeg ja viis tuleb ettevalmistumisel kindlaks teha. Meile oli erikokkuleppel slaidiesitluse esitamise tähtaeg 17. aprilli õhtu. Lõplik ajakava oli selline.
küsida rühmakaaslastelt (need, kes ülesannet kaasa ei teinud) tagasisidet: uurimuse eesmärk, hüpotees, uurimisküsimused
12.03
rühmakaaslaste tagasiside põhjal muutmine ja täiendamine
19.03
Google Docsis katse kavandamine;
LimeSurvey’sse katse loomine;
koostada kaaskiri testijatele;
saata katse testijatele välja.
19.03–25.03
testijad ja töörühm teevad katset (tähtaeg 25.03 kl 18.00);
laadida vastused Google Sheetsi.
26.03
testijate tagasiside põhjal teha katses parandused, täiendused;
koostada kaaskiri katseisikutele;
saata üleskutse katseisikutele välja.
26.03–02.04
katseisikud teevad katset (tähtaeg 1.04 kl 18.00);
töörühm jälgib, kas tehakse katset, vajadusel saadab meeldetuletuskirja;
katseisikute vastused laadida Google Sheetsi;
töörühmaliikmed loevad vastused läbi, teevad tähelepanekuid endale.
02.04
vastuste esialgne analüüs koos: üldised tähelepanekud, kvalitatiivse analüüsi kategooriate loomine, kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi ülesannete jagamine
02.04–05.04
töörühm täidab individuaalselt ülesandeid, kategooriate täpsustamine
08.04–15.04
vastuste kvantitatiivne analüüs ja uute kategooriatega kvalitatiivne analüüs, kontroll (tähtaeg 15.04 kl 18.00)
