Kirjutamisprotsessi planeerimine

Vaatamisi: 287


Kui oled oma teksti kavandi valmis saanud, siis saad jagada plaanitava töö väiksemateks osadeks ehk kirjutamisampsudeks. 

Kirjutamisampsuks nimetame väiksemat, aga sisult terviklikku osa alles valmivast tekstist. Selle saab enamasti ühe korraga valmis kirjutada ja soovi korral juhendajale või kirjutamisrühmale tagasisidestamiseks esitada. Kui on oht, et järgmisel korral on raske kirjutamisega alustada, võib kirjutamisampsu kirjutamiskorra lõpus ka poolikuks jätta. Nii on sul järgmine kord olemas konkreetne lähtekoht, kust kirjutamist jätkata. Lisaks võib uuel kirjutamiskorral kirjutamisampsu lõpetamine mõjuda innustavalt, et järgmise ampsuga alustada. 

Kirjutamisprotsessi osadeks ehk kirjutamisampsudeks jagades muutub tööprotsess paremini hoomatavaks: sul tekib parem ülevaade, missugustest tegevustest teksti kirjutamine koosneb, ja oskad paremini ka töö valmimiseks kuluvat aega hinnata. Ühtlasi ennetab see töö alustamisega sageli kaasnevat kirjutamistõket ehk seisundit, kus kirjutamine on pidurdunud: olgu põhjuseks motivatsioonipuudus, töö raskusastme või mahu ülehindamine, perfektsionism vms. Kirjutamise põhietapid on välja toodud avalehel, aga töö nõuded määravad, missugusteks kirjutamisampsudeks protsessi jagada saad. 

Kirjutamisprotsessi tegevuste planeerimisel arvesta kogu protsessiga eeltööst kuni lõppteksti viimistlemiseni. Samas on loomulik, kui pead plaani protsessi käigus muutma või täiendama. Kirjutamine pole selgepiiriliste etappidega sirgjooneline tegevus, vaid dünaamiline protsess, mille osad võivad sõltuvalt tööst põimuma hakata: kirjutamine vaheldub lugemisega ja töö kaugemates etappides teksti täiendamine viimistlemisega. See on kirjutamisprotsessi loomulik kulg. 

Tegevuste planeerimisega paralleelselt planeeri ka aega: millal sa mingi etapiga tegeled ja kui palju aega sul võib selleks minna. Mida varem oma tööga alustad, seda pikemalt ja põhjalikumalt saad iga etapiga tegeleda. Ajaplaan koosta realistlikult: võta arvesse teisi koolitöid, eraelulisi kohustusi ja huviringe ning jäta oma plaanidesse ruumi ka puhkamiseks. Soovitame plaani teha kirjalikult kas arvutisse või paberile – üksnes peas tehtud plaanid võivad ununeda ja kirja panemata plaanist on lihtsam kõrvale kalduda. Kindlasti märgi endale seatud tähtajad kalendrisse.

Aja planeerimisel mõtle oma varasemale kirjutamiskogemusele ja sellele, milline kirjutaja sa oled:

  • missuguseid tekste kirjutad tavaliselt muretumalt, milliste kirjutamine on vaevaline? miks see nii on? 
  • mis on sinu kui kirjutaja tugevused ning millised etapid on aeganõudvamad?

Kindlasti arvesta planeerimisel ajavaruga, sest kirjutamisprotsessis võib

  • kirjutamisampsudele ja/või töö etappidele kuluda rohkem aega, kui esialgu plaanisid, 
  • ette tulla ootamatusi (nt haigestumine),
  • tekkida mõni kiireloomuline kohustus (koolitöö, kino- või teatrikutse). 

Kõrvalekalded esialgsest plaanist on loomulikud, mistõttu pöördu teksti kirjutades tagasi oma plaani juurde ja ajakohasta seda. 
Lõputöö kirjutamiseks koostatud plaan tuleks ka juhendajaga kooskõlastada. Nii annad juhendajale märku, et võtad uurimis- ja kirjutamisprotsessi tõsiselt, ning see aitab ka temal oma aega paremini planeerida. Samuti oskab juhendaja jagada soovitusi ja nõuandeid, nt kui võiksid planeerida mõneks etapiks rohkem aega või lisada mõne tegevuse oma kavasse.

Plaani koostades on mitmeid võimalusi, kuidas etappe kujutada. Üks variant on näiteks Excelis vormistatud Gantti graafik (vt lähemalt siit), kuhu saab horisontaalselt paigutada tähtajad ja vertikaalselt järjestada etapid. Kaks telge saab omavahel ühendada ribadega. All on toodud näidisajakava magistritöö kirjutamisest õpingute esimesel aastal. Mistahes ajakava vormistuse puhul on tähtis, et seda saaks muuta ning et see oleks sulle (ja sinu juhendajale) mõistetav, jälgitav ja kergesti kättesaadav.


Tagasi: Kavandite kirjutamine

Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.