Mõisted
Siit lehelt leiad jooksvalt täieneva loetelu kirjutamisega seotud mõistetest, mida on selle õppematerjali eri peatükkides kasutatud.
allikakirje (full citation / complete citation)
Allikakirje on kirjapandud teave teksti, andmebaasi, korpuse vm allikate kohta, mida oled oma teksti kirjutamiseks kasutanud. Allikakirje on vajalik selleks, et lugeja saaks soovi korral jõuda originaalallikani, kust sinu tekstis kasutatud info pärineb. Allikakirjed koondatakse tekstis kõik ühte kohta – allikate loetelusse, mis harilikult asetseb teksti lõpus eraldi pealkirja all, nagu “Allikad”, “Kirjandus” vms. Kirjete vormistamiseks on erinevaid tavasid, aga tavaliselt on allikakirjes järgnevad elemendid: autor, aasta, pealkiri ja avaldamiskoht. Täpsed suunised allikakirjete vormistamiseks leiab üldjuhul instituudi/kooli/ajakirja vormistusjuhendist.
kavand (outline)
Kavand on kirjutamisprotsessi esimese etapi (kavandamise) tulemus. Kavandis struktureeritakse ja grupeeritakse ideekorje mõtteid, kuid üldjuhul kindlat struktuuri/vormi sellel ei ole (v.a kui õppejõud/juhend on kavandi vormile mingid nõuded määranud). Näiteks võib kavand sisaldada märksõnade loendeid, allteemade kirjeldusi, allikate põhjal tehtud märkmeid või kõikvõimalikke teemaga seostuvaid mõtteid. Kavandi võib teha nii terviktekstile kui ka selle väiksematel osadele. Kavand on justkui alus või suund mustandite kirjutamiseks. Seejuures ei tohi unustada, et teksti valmimise käigus võib kavandit muuta, nt mõned teemad välja võtta. Loe lähemalt peatükist Kavandite kirjutamine.
kirjutamisamps (writing bite)
Kirjutamisamps on väiksem kindla eesmärgiga osa kirjutamisprotsessist (nt teksti kavand, üks lõik, teksti kokkuvõtte mustand). “Kirjutamisamps” tuletab meelde, et ühekorraga ei pea kogu teksti valmis kirjutama, kuna suur amps kipub suu lõhki ajama. Kirjutamisampsu jõuab tavaliselt ühe korraga valmis, aga et oleks lihtsam teinekord kirjutamisega alustada, võib see ka poolikuks jääda.
kirjutamistõke (writer’s block)
Kirjutamistõke on seisund, kus kirjutajal on keeruline kirjutamist ehk oma mõtete kirjalikku sõnastamist alustada või jätkata. Kirjutamistõke võib tuleneda stressireaktsioonist, mille taga on kirjutamisega seotud hoiakud või harjumused, näiteks liiga kõrgete ootuste seadmine või ületöötamine, ning see võib ilmneda igas kirjutamisprotsessi etapis – alates ideede mõtlemisest kuni valmis teksti vormistamiseni. Kirjutamistõkkest üle saamiseks on mitu viisi, näiteks ajurünnaku korraldamine, pauside tegemine, keskkonnavahetus või võimalusel teiste kirjutajatega probleemi üle arutamine. Loe lähemalt peatükist Kirjutamistõke.
mustand (draft)
Mustand on teksti või selle ühe osa viimistlemata versioon, mida saab kirjutama hakata siis, kui teksti on mingil kujul juba kavandatud ja allikatega tööd tehtud. Mustanditele tasub kirjutamisprotsessi jooksul küsida ka tagasisidet. Nii võib ühest teksti(osa)st kirjutada mitu versiooni (mustandit), kui on vajadus või soov seda teksti(osa) muuta või täiendada.
Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.