Tagasiside saamine ja andmine

Võib juhtuda, et tagasisidestaja teeb sinu teksti kohta negatiivse tooniga või eriti kriitilise tähelepaneku. Selline tagasiside võib kurvastada või ärritada, sest ei tundu asjakohane. Kuigi tagasisidet andes peab olema viisakas ja heatahtlik, ei pruugi seda igaüks järgida (nt sellise teadmise või varasema kogemuse, aja või pühendumise puudumisel) või soovituse sõnastamine alati õnnestuda. Igal juhul pea meeles, et tagasiside on suunatud sinu tekstile, mitte sinu isikule.

Kui oled oma tekstile negatiivset tagasisidet saanud, loe see rahulikult läbi. Seejärel loe läbi tekstiosa, mille kohta tagasiside suunatud on, ja mõtle, kas oled tagasisidega nõus. Kui sa ei saa tagasisidest aru, küsi tagasisidestajalt võimalusel lisaküsimusi. Sinule kui teksti autorile jääb alati otsustusõigus, kas ja mil määral tagasisidet rakendada.

Õppeainetes ja kursustel võid kokku puutuda suunatud tagasisidega. Sellisel juhul on õpetaja/õppejõud ette andnud suunised/küsimused/hindamiskriteeriumid/vms, mida teksti lugemisel ja tagasisidestamisel silmas pidada. Kui suuniseid pole ette antud ja eriti, kui tagasisidestad esimest korda või teksti liik on sulle võõras (nt uurimus, loovtekst), küsi julgelt õpetajalt/õppejõult tuge.

Bakalaureuse- või magistritöö kirjutamisprotsessis annab põhiliselt tagasisidet sinu juhendaja (või juhendajad). Selleks et saaksid juhendaja väärtuslikke kommentaare oma töö täiendamisel arvesse võtta, on oluline, et ta oleks kirjutamisprotsessi kaasatud juba selle varastes etappides. Lepi juhendajaga kokku regulaarsed kohtumised ja tähtajad, millal talle oma mustandeid lugeda saadad – nii on tal võimalik nii teksti kui ka sinu oskuste arendamisse võimalikult palju panustada.

Selleks et tagasisidestaja (nt õppejõud, kaasüliõpilased, lõputöö juhendaja) saaks sulle anda võimalikult asjakohast ja kasulikku tagasisidet, peab ta teadma, mida sa tekstis seni teinud oled ning mille kohta sa kõige enam tagasisidet soovid. Selleks lisa tagasisidestamiseks esitatava teksti algusesse kaaskiri, kus annad teada, mida ja miks sa kirjutad ning kuidas sa soovid, et seda teksti loetakse ja tagasisidestatakse. Teisisõnu, milliste probleemide ja küsimustega seoses ootad nõu ning missugustele aspektidele ei ole veel vaja tähelepanu pöörata. 

Tagasisidestajale esitatava teksti algusesse lisatud kaaskirja võiksid kirjutada üldisemad küsimused ja suunised ning konkreetseid tekstiosi puudutavad küsimused teksti kõrvale (nt MS Wordis lisa kommentaar tekstiosa külge) – nii leiab tagasisidestaja vajaliku koha üles. Kaaskirja lugemine/kirjutamine ei tohiks võtta rohkem aega kui teksti enda lugemine/kirjutamine. Kaaskiri püüa kirjutada lühidalt ja konkreetselt, aga jälgi, et oleksid esitanud vajaliku info asjakohase tagasiside saamiseks.

Esiteks on kaaskirja kirjutamine sulle endale kasulik, sest oma seniste töösammude kirjeldamine ja tekkinud probleemide sõnastamine võib aidata sul ise oma küsimustele lahendused leida. Näiteks võid hakata kaaskirjas tagasisidestajalt küsima, kas teise lõigu näide selgitab sinu väidet, kuid küsimuse sõnastamise käigus tuled ise veenvama näite peale. Nii saad selle enne teksti tagasisidestamiseks andmist ära muuta või jätta lugejale märke, et tegeled sellega. Teiseks on kaaskirja järgi antud tagasiside asjakohasem – kaaskirjata või liiga üldiselt sõnastatud kaaskirjaga mustandile antud tagasiside ei pruugi sulle kasulik olla, sest tagasisidestaja on pidanud ise arvama, millist tagasisidet ja mille kohta sa ootad. Seetõttu on tähtis, et oleksid kaaskirjas aus, mis tähendab, et ka probleemide väljatoomist ei maksa häbeneda – kirjutamine, sh tagasiside andmine ja saamine, on koostöö, mis tähendab, et lugeja(d) on n-ö sinu poolt ja tegutsevad koos sinuga teksti edenemise hüvanguks. 

Kaaskirjas too välja: 

• teksti taustainfo: missuguse tööga on tegemist, miks sa seda kirjutad, kus sa oma tööjärjega oled, mis on praegused murekohad tekstiga;
• mille kohta tagasisidet ootad;
• millistele tekstiosadele või aspektidele sa praegu tagasisidet ei soovi;
• kas oled lisanud kommentaare konkreetsete tekstikohtade külge;
• (vajadusel) mis ajaks ja mis kujul tagasisidet ootad;
• muu info, mis on sinu arvates tagasisidestajale oluline kasuliku tagasiside andmiseks.

NB! Kui keegi (nt juhendaja) tagasisidestab sinu teksti (nt lõputöö) mitmendat korda ja teil on varasemad kokkulepped, mis siiani kehtivad (nt mis kujul tagasisidet anda), siis ei pruugi sa neid igas kaaskirjas korrata (aga kindlasti kooskõlasta see juhendajaga).

Kaaskirja kirjutades arvesta sellega, kui palju on lugejal aega seda lugeda (või kui palju ta võiks sinu hinnangul selleks aega pühendada). See aitab sul oma küsimusi prioritiseerida (ehk mõtle, millele sa kindlasti ja praeguses etapis enim lugeja arvamust tahad). Samuti mõtle sellele, missugust tagasisidet lugeja sulle anda saab. Näiteks võib kursusekaaslane anda sulle nõu teksti arusaadavuse või struktuuri loogika kohta, aga terminoloogilised või muud erialateadmisi eeldavad küsimused võiksid pigem kirjutada kaaskirja, mis läheb õppejõule/juhendajale. Samuti vaata üle, kas midagi, mida mõtlesid lugejalt küsida, saaksid ise välja selgitada (nt kas oled oma tekstis kasutanud nõutud arv allikaid või kas viitamine on nõuetekohane).

Kaaskiri peaks olema kirjutatud viisakalt ja sõbralikult. Soovitame tagasisidestaja poole pöörduda (Hea tagasisidestaja), kasutada hüvastijätuvormeleid (Tänulikult, Ette tänades vms) ja muid viisakusi ning tänada varasema tagasiside eest. Kaaskirja kirjutamisel ole siiras, st et kirjuta nii, nagu sulle on loomulik (ja lugejale arusaadav), sh lugeja poole pöördumisel ja tänamisel.

Vt ka kaaskirja kontrolloendit.