Kavandite kirjutamine

Kui oled lõputöö juhendi ja hindamiskriteeriumitega tutvunud, töö eesmärgi, uurimisküsimused ja hüpoteesi sõnastanud ning allikatega tutvunud, tuleb asuda tööd kavandama. Töö kavandamine hõlmab kõike, mida tehakse enne teksti kirjutama asumist. Kavandama peaksid nii lõputööd tervikuna (nt milline on esialgne sisukord) kui ka töö väiksemaid osi (nt eri peatükkide sisu). Töö kavandamise ajal jätkub allikatega töötamine ning siia etappi kuulub ka kirjutamisprotsessi ajaline planeerimine. Kavandamisel tuleb taas lähtuda konkreetsest töö- või hindamisjuhendist. Näiteks kui juhend või juhendaja on töö teema ja osad täpsemalt piiritlenud, ei pea sa tööd ise algusest peale kavandama hakkama. 

Töö kavandamisel võib abi olla järgmistest tegevustest: – märksõnade ja/või mõistete loetelu või mõttekaardi koostamine, – kirjutise allteemade loetelu koostamine, – allteemade seostamine ja seoste visualiseerimine, – töö eesmärgi ja uurimisküsimuste ülevaatamine, – oma mõtete arutamine teistega (nt õpingukaaslased, sõbrad).

Kuna mõtteid visandad kirjutamisprotsessi jooksul ilmselt korduvalt, on hea katsetada eri strateegiaid, et leida endale sobivaim. Kavandamist võid alustada näiteks mõttekaardi või loetelu tegemisest, sest nii saad lisaks pähe tulnud märksõnadele ja näidetele kohe üles märkida ka nendevahelised seosed. Esialgu tuleks kirja panna kõik, mis vähegi teemaga seostub – mõttekaardi, märksõnade loetelu vms tegemine ei ole ainult olemasolevate mõtete üles kirjutamine, vaid ka võimalus uute seoste ja mõtete tekkeks. Lisaks võid proovida ka vabakirjutamist. See tähendab, et kirjutad mingi aja (näiteks 10 minuti) jooksul järjest üles kõik, mis teemaga seoses meelde tuleb. Loodav tekst ei pea olema sidus, korrektne ega range struktuuriga. Peale vabakirjutamist loe kirjutatu läbi ning vali välja üks (või rohkem) mõte(t), mida tahad edasi arendada.

Kui esimene ideekorje on tehtud, vaata kirja saanud mõttealgeid ja selgita välja, kus hakkavad tekkima ühtsemad suunad – näiteks millistest mõttekaardi harudest saaksid kokku ühte peatükki sobivad teemad või kui kogud ideid konkreetse peatüki jaoks, siis millistest ideedest saaksid kokku ühe sisulõigu. Teisisõnu, järgmine samm on enda kogutud märksõnade grupeerimine ja struktureerimine. Siinkohal on taas hea vaadata lõputööde vormistamise juhendit. Kuigi erialade lõikes erinevad juhendid detailsusastmelt, annavad need kõik üldise ettekujutuse teksti nõutavast ülesehitusest ja kohustuslikest osadest.

Kavandi pikkus sõltub kirjutatavast tekstist. Pikema teksti, näiteks bakalaureuse- või magistritöö puhul peaks kavand kindlasti sisaldama esialgset sisukorda ning teemasid, mida kavatsed sisupeatükkide all avada. Lühema teksti, näiteks paarileheküljelise essee puhul piisab teinekord paarist-kolmest märksõnast, mis võtavad kokku lõikude peamised teemad. Üldiselt kehtib põhimõte, et mida detailsem on kavand, seda lihtsam on sul teksti edasi arendada.

Kirjutamisprotsessi käigus võib selguda, et teksti luues asenduvad esialgu kirja pandud märksõnad uutega või et kõikidest algselt plaanitud kavapunktidest ei jõua selles töös kirjutada. Seega võib esialgne kavand töö käigus muutuda või täieneda – mõtete arenemine on kirjutamisprotsessis loomulik. Ühes kavandi koostamisega tasub alustada ka failiga, kuhu kirjutad kogu kirjutamisprotsessi vältel üles terminid koos selgitustega, mida oled oma töös kasutanud. Nii on töö lõppfaasis hea selle järgi tööst eri variandid üles leida ja terminikasutust ühtlustada. Osadel erialadel kuulub töö kohustuslike osade hulka termineid selgitav peatükk, mida on samuti lihtsam koostada, kui oled algusest peale terminid koos selgitustega endale üles märkinud.

Tagasi: Töö eesmärgi, uurimisküsimuste ja hüpoteesi sõnastamine
Edasi: Kirjutamisprotsessi planeerimine

Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.