Kirjutamistõke

Mistahes teksti kirjutama asudes võib juhtuda, et sul ei tule pähe ühtegi mõte või tuleb neid liiga palju, nii et ei oska ühestki alustada. Teisalt võib tunduda, et tekkinud mõtted pole piisavalt head, et neid paberile panna. Kui kirjutamine on eri põhjustel takistatud, tähendab, et sul on tekkinud kirjutamistõke (writer’s block).

Kirjutamistõket aitab vältida see, kui sa hoidud oma mustanditele hinnangute andmisest – iga kirjapandud mustand on hea mustand. Kirjutamise käigus sinu mõtted ja tekst selginevad ning täienevad, mistõttu on loomulik, kui esimestest mustanditest eriti palju valmistöösse ei jõua. Teiseks aitab kirjutamistõket ennetada eelnevalt mainitud põhimõte: kui keskendud igas kirjutamisprotsessi etapis just selle etapi tegevustele. Kui hakkad esimesi mustandeid kirjutades juba keskenduma sõnastusele, akadeemilise stiili nõuetele ja õigekirjale, siis ei jätku sul mahti oma mõtete kirjapanemiseks ja nende seostamiseks.

Hoolimata ennetavatest tegevustest võib kirjutamistõke siiski tekkida. Selle ületamiseks võib abi olla järgnevatest strateegiatest.

• Proovi vabakirjutamist ehk pane nt 10 minuti jooksul järjest kirja kõik teemaga seonduvad mõtted (loe lähemalt ptk-s Kavandite kirjutamine). 
• Proovi veelgi vabamat kirjutamist – lisaks teemaga seotud mõtetele pane kirja ka kõik muud mõtted, mis peas tiirlevad, sh olevikulised tunded, ümbruse kirjeldused jms. Nii harjutad käe ja mõtte kirjutamisega ära. Nt praegu istun siin arvuti taga ja hakkan kohe kirjutama. raamatukogus on päris jahe täna. sõin väga head lõunat, kõht on väga täis. olen küll natuke väsinud, aga kui saan selle kirjutatud, siis lähen ujuma.
• Koosta mõttekaart – alusta sellest, mis sinu jaoks kõige huvitavam tundub või mis esimesena pähe tuleb (loe lähemalt ptk-s Kavandite kirjutamine)
• Räägi kellelegi oma ideest, sest sageli aitab rääkimine enda mõtteid selgemaks mõelda. Võid vestlust ka lindistada ja hiljem lindistust kuulates paremad ideed kirja panna. 
• Kirjuta ideede lahti harutamiseks enda mõtted sõbrale nt Messengeri ja arutle temaga nende üle.
• Alusta kirjutamist sellest töö osast, mis sulle endale kõige rohkem huvi pakub. Seejuures ei pea kirjutamist alustama lause algusest – võid seda teha kasvõi poole lause pealt.

Kui sa tead, et sul tekib kirjutamistõke tihti kirjutamise alguses, siis võid eelmisel korral lõpetada kirjutamise enne, kui oled kõik mõtted kirja pannud. Sellisel juhul kirjuta järgmiseks korraks üles märksõnad või kavapunktid, mille põhjal saad edasi liikuda. Nii on hiljem lihtsam samast kohast edasi kirjutada ning ei ole ohtu, et mõni mõte vahepeal meelest läheb.

Tagasi: Akadeemilise teksti struktuurist

Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.