Tsiteerimine ja refereerimine
Akadeemilise teksti oluline tunnus on allikatel põhinemine ja neile tekstis viitamine. Allikatega saab näiteks toetada väiteid, anda konteksti ja võrrelda enda uurimistulemusi (vt ka ptk-i Argumenteerimisest). Loe allikatega töötamisest lähemalt siit. Allikatest pärit info taasesitamiseks on kaks viisi: tsiteerimine ja refereerimine. Nende erinevusi ja korrektset esitamist tasub tunda, sest ka tsitaadi vormistamata jätmine või viidete asukohaga eksimine on plagiaat.
Plagiaat
Plagiaat (ka loomevargus) on lühidalt öelduna kellegi mõtete või sõnade esitamine enda nime alt korrektselt algallikale viitamata. Plagieerides petad sa lugejat ja jätad pärisautori ilma äramärkimisest ja tunnustusest, mida ta väärt on. Tahtlikult plagieerides petad sa ka iseennast – saad õppimiseks mõeldud ülesande justkui tehtud, aga tegelikult ei õpi selles protsessis ise midagi. Plagiaadil on eri vorme ja põhjuseid (vt lähemalt veebilehtedelt allpool). Näiteks võib plagiaat tuleneda teadmatusest ja olla tahtmatu (nt kui jätad kogemata tsitaadi vormistamata) või tahtlik, põhjuseks nt ajapuudus või laiskus (nt kui esitad kellegi/millegi teise loodud teksti teadlikult enda nime alt).
Plagiaadist on eesti keeles kirjutatud põhjalikke uurimusi, ülikoolides juhendeid ja meelespäid. Kindlasti uuri, milliseid juhendeid on koostatud sinu koolis/instituudis/vm. Mõned näited Tartu Ülikoolist:
- Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna kursuse "Teadustöö alused" veebilehel alaptk "Plagiaat ehk loomevargus". Muu hulgas on välja toodud plagiaadi eri vormid. Eelnimetatud veebilehe plagiaadi eri vorme kirjeldav osa põhineb Tiina Tasa magistritööl (2018).
- Ilona Trageli ja Anni Jürise artikkel "Plagiaadist. Ilma vitsata" (2019) sisaldab soovitusi õpetajatele, millest ka õpilastele teksti kirjutamisel ja protsessi planeerimisel kasu on. Samuti toetub artikkel mitmele plagiaaditeemalisele lõputööle.
- Plagiaati on käsitletud ka tekstiroboti genereeritud teksti kasutamise kontekstis, vt nt Tartu Ülikooli suunist, kus on hulk kasulikke allikaid.
Tsiteerimine on allikast pärit informatsiooni taasesitamine enda tekstis, kusjuures mõtted on kirjas sõna-sõnalt või originaalile väga lähedaselt. See tähendab, et kui originaaliga võrreldes on mõni sõna või tekstiosa puudu või üksikud sõnad sünonüümiga asendatud, on ikkagi tegemist tsitaadiga. Tsitaat on ka võõrkeelse teksti otsetõlge. Tsitaat eristatakse ülejäänud tekstist vastavalt eriala/ajakirja/vm juhendile, levinumad eristusvõtted on jutumärkide või kaldkirja kasutamine.
Korrektne tsiteerimine: näited
Tekst allikas on samas keeles nagu sinu tekst (siin: eesti keeles). Kopeerid allikast info oma teksti sõna-sõnalt ja vormistad selle vastavalt eriala/ajakirja/vm juhendile (siin: jutumärkide vahel).
Kuigi ilmselt maitsevad magustatud müslibatoonid ja hommikuhelbed paljudele, siis ametlikud soovitused lisatud suhkrute tarbimist ei soosi. Näiteks on Tervise Arengu Instituudi soovitustes kirjas: “Toidupüramiidi tipus asub toidugrupp „Maiustused, näksid ja muud organismile ebavajalikud toidud“, milles olevaid toite ei ole organismi toimimise seisukohalt üldse vaja tarbida” (TAI 2025: 14).
Originaaltekst: Toidupüramiidi tipus asub toidugrupp „Maiustused, näksid ja muud organismile ebavajalikud toidud“, milles olevaid toite ei ole organismi toimimise seisukohalt üldse vaja tarbida (TAI 2025: 14).
Tekst allikas on muus keeles kui sinu tekst (siin: inglise keel vs. eesti keel). Tõlgid allika info sõna-sõnalt (sõnastust jm eriliselt muutmata) ja vormistad selle vastavalt eriala/ajakirja/vm juhendile (siin: jutumärkide vahel). Ühtlasi ilmestab järgmine näide seda, et tsiteerida saab ka osalausete kaupa ja samas lauses on võimalik ühte allikat nii refereerida kui tsiteerida.
Hommikuhelveste pakendite infot uurinud UK teadlased leidsid, et kõigi toodete suhkrusisaldus oli väga kõrge ja “kuigi tootjad esitasid õigustatud väiteid teiste toitainete sisalduse kohta, võivad sellised väited tarbijaid eksitada ja panna neid arvama, et hommikusöögihelbed on tervislikumad, kui need tegelikult on” (Khehra jt 2018: 169).
Originaaltekst: Most of the breakfast cereals in this study contained high sugar levels and although marketers used legitimate claims about other nutritional constituents, such declarations could mislead consumers into thinking that the cereals are healthier than they actually are. (Khehra jt 2018: 169)
Vead tsiteerimisel: näited
Kopeerid allikast info (siin: ühe lause) oma teksti, aga vormistad selle refereeringuna (siin: jutumärkideta)
Ametlike soovituste järgi tuleks lisatud suhkruid sisaldavate toodete osakaalu oma toidulaual piirata. Toidupüramiidi tipus asub toidugrupp „Maiustused, näksid ja muud organismile ebavajalikud toidud“, milles olevaid toite ei ole organismi toimimise seisukohalt üldse vaja tarbida (TAI 2025: 14).
Originaaltekst: Toidupüramiidi tipus asub toidugrupp „Maiustused, näksid ja muud organismile ebavajalikud toidud“, milles olevaid toite ei ole organismi toimimise seisukohalt üldse vaja tarbida (TAI 2025: 14).
Muudad tsitaadis paari sõna või jätad mingi(d) sõna(d) välja ja vormistad selle refereeringuna. Ka vähe muudetud algtekst on tsitaat.
Ametlike soovituste järgi tuleks lisatud suhkruid sisaldavate toodete osakaalu oma toidulaual piirata. Toidupüramiidi tipus asuva toidugrupi toite ei ole organismi toimimise seisukohalt üldse vaja tarbida (TAI 2025: 14).
Originaaltekst: Toidupüramiidi tipus asub toidugrupp „Maiustused, näksid ja muud organismile ebavajalikud toidud“, milles olevaid toite ei ole organismi toimimise seisukohalt üldse vaja tarbida (TAI 2025: 14).
Tõlgid allika teises keelest sõna-sõnalt, aga ei vormista tsitaadina (siin: jutumärkideta)
Kuigi üldiselt räägitakse lisatud suhkrutega müslibatoonide tarbimise kahjulikkusest, on Smith ja Wilds oma uurimuses (2009) leidnud müslibatoonide tarbimise kasulikke mõjusid. Uurimuse tulemused näitasid, et müslibatooni hommikusöögiks söömisel on positiivseid mõjusid meeleolule ja mälule (Smith, Wilds 2009: 67).
Originaaltekst: The results obtained here show that consumption of a cereal bar for breakfast has beneficial effects on mood and memory (Smith, Wilds 2009: 67).
Refereerimine on mingist allikast pärit informatsiooni oma sõnadega ümberkirjutamine nii, et originaaltähendus säilib. Refereering võib olla tehtud kahe lause, ühe lõigu või terve lehekülje põhjal, mistõttu võivad refereeringu pikkused erineda.
Korrektne refereerimine: näited
Võtad ühest allikast saadud info oma tekstis enda sõnastuses kokku
Magustatud müslibatoonid kuuluvad toidupüramiidi tipus asuvasse toidugruppi, mis tähendab, et need kuuluvad organismile ebavajalike toitude hulka (TAI 2025: 14, 43).
Võtad mitmest allikast saadud info oma tekstis enda sõnastuses kokku ja kasutad lauset/lauseid/vm, et anda ühest teemast ülevaade
Toidupüramiidi tipus asuvasse toidugruppi kuuluvad ka magustatud müslibatoonid ja hommikuhelbed (TAI 2025: 43), neist viimaste kõrget suhkrusisaldust ja võimalikku kahjulikkust tervisele on leitud ka välismaistes uurimustes (vt Khehra jt 2018).
Vead refereerimisel: näited
Refereerid ehk kirjutad oma sõnadega allikast info oma teksti nii, et see ei vasta enam allika sisule. Niiviisi eksitad lugejat, annad talle allikast vale arusaama. See võib juhtuda nii eestikeelse teksti ümbersõnastamisel kui ka tõlkimisel. Lisaks ilmestavad näited seda, et väär ümbersõnastus viib autori vale järelduseni.
Toidupüramiidi tippu kuuluvaid toite ei tohi inimesed oma organismi toimimiseks üldse tarbida (TAI 2025: 14). Seetõttu ei tohiks ka hommikuhelbed ega müslibatoonid inimeste toidulauale kuuluda.
Originaaltekst: Toidupüramiidi tipus asub toidugrupp „Maiustused, näksid ja muud organismile ebavajalikud toidud“, milles olevaid toite ei ole organismi toimimise seisukohalt üldse vaja tarbida. (TAI 2025: 14)
Smithi ja Wildsi (2009: 65) läbiviidud katses osalejad pidid sööma viit eri müslibatooni. Kuna katses osalejad sõid korraga mitu batooni, pole ka üllatav, et katse tulemused niivõrd positiivsed olid.
Originaaltekst: Participants were allowed to select one of five types of bar (Kellogg’s Nutrigrain bars: Apple, Blueberry, Fruit/yoghurt or Strawberry; or Kellogg’s Elevenses) [...] (Smith, Wilds 2009: 65)
Pole aru saada, kas tegu on sinu mõtte või allikast pärit infoga (nt viide asub vales kohas).
Kuigi müslibatoonid ja hommikuhelbed maitsevad mulle väga, ei mõju need pikas plaanis mu tervisele hästi (TAI 2025: 14; Khehra jt 2018: 169).
Seda näidet võib selle sõnastuse tõttu tõlgendada nii, nagu allikates oleks kirjas müslibatoonide ja hommikuhelveste mõju teksti autori tervisele
Hommikusöögihelbed sisaldavad väga palju suhkrut. Sellepärast need nii hästi maitsevadki. (Khehra jt 2018: 166)
Selle viite asukoht on eksitav. Allikas räägitakse küll hommikuhelveste suhkrusisaldusest, aga hinnang nende “heale maitsele” on teksti autori oma. Seega peaks viide järgnema esimesele lausele.
Nii tsiteerimise kui ka refereerimise puhul jälgi, et seoksid need oma tekstiga — nt kirjuta tsitaadile järele selgitus, kuidas ja miks mingi info just sinu teksti kontekstis asjakohane on. Samuti peab alati lisama allikast pärit info juurde viite originaalallikale (siintoodud näidetes sulgudes lause sees või järel) ja töö lõppu vm vastavasse kohta kirjutama allika täiskirje. Nii saab lugeja soovi korral allika leida ja seda lähemalt lugeda.
Viidete ja allikakirjete vormistamise stiile on erinevaid ja tihti on neid juhendites koos näidetega selgitatud. Üldiselt on kaks põhimõtet, mida viitamisel silmas pidada. Esiteks tuleb viitesse kirjutada kompaktselt võimalikult täpne info, et selle leiaks hõlpsasti allikaloendist üles. Allikakirjes peab omakorda olema piisavalt infot, et selle põhjal leiaks originaalallika üles (nt, et lugeja saaks allikat otsida ka juhul, kui allikaloendisse kirjutatud link ei tööta). Teiseks tuleb ühe teksti piires hoida viitamisstiili ühtse ja järjekindlana. Viidetes on üldjuhul kirjas allika autori(te) perekonnanimi, allika avaldamis-/ilmumisaasta ja võimalusel info asukoha täpsustus (nt artiklikogumiku puhul leheküljenumber).
Niisiis on oluline, et sinu tekstist tuleb selgelt välja, mis on sinu ja mis teiste autorite mõtted. Selleks et mustandite kirjutamisel oma aega ja vaeva kokku hoida, ole mõtete eristamisel, tsitaatide ja refereeringut märkimisel ja allikatega seostamisel järjepidev. Kui teksti teemat otsides või edasi arendades saad inspiratsiooni lausest kuskil allikas, pane see kirja. Allikatega töötamisel pea allikapäevikut. Seejuures ei pea sa kirjutama allikakirjet välja sellisena, nagu juhend nõuab, vaid tähtis on, et see kirja saaks: sel hetkel loeb sisu, mitte vormistus. Isegi kui oled allikatega töötamisel hoolas olnud, on mustandite kirjutamise etapis soovituslik info algallikast järele vaadata. Teksti viimistlemise etapis kontrolli üle viidete ja allikakirjete vormistus.
Näidetes kasutatud allikad
TAI 2025 = Tervise Arengu Instituut 2025. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. https://www.tai.ee/sites/default/files/2025-01/tabelraamat_13.1.25.pdf
Khehra, R., Fairchild, R.; & Morgan, M. (2018). UK children’s breakfast cereals – an oral health perspective. Br Dent J 225, 164–169. https://www.nature.com/articles/sj.bdj.2018.531
Smith, A. P.; & Wilds, A. (2009). Effects of cereal bars for breakfast and mid-morning snacks on mood and memory, International Journal of Food Sciences and Nutrition, 60: sup4, 63-69. https://doi.org/10.1080/09637480802438305
Tagasi: Argumenteerimisest
Edasi: Akadeemilise teksti struktuurist
Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.

