Kui oled allikate usaldusväärsust hinnanud ja sobivad välja valinud, on aeg neid põhjalikult ja süsteemselt lugema hakata. Allikate otsimine ei ole iseenesest keeruline, märksa raskem on otsustada, millistest lugemist alustada. Mõistlik on enne tutvuda laiema ja ülevaatlikuma kirjandusega, mis annab sulle teemast ning selle tõlgendamise võimalustest asjakohase arusaama. Seejärel saad liikuda kitsamaid teemasid käsitlevate allikate juurde, samal ajal juba kirjutades.
Teisalt võid kohe ka spetsiifilisema kirjanduse juurde suunduda, kui teema on juba tuttav või kui kahtled allikate olemasolus ja vajad ülevaadet, kas sinu töö jaoks üldse leidub piisavalt allikaid. Kui sul on juba teema olemas, siis keskendu lugedes sellele, millist infot allikatest otsid ehk loe eesmärgipäraselt. Kõige parem on, kui sul on juba enne lugemist sõnastatud eesmärk või küsimus, millele tekstist vastust otsid. Kui eesmärki või küsimust pole või on need liiga üldised, võib suur osa lugemisajast niisama ära kuluda.
Kui asud väljavalitud allikaid põhjalikult lugema, siis ole tähelepanelik, et sa end seda tegema ei unustaks ja alguses kohe liiga palju ei loeks. Nii saavad sul enne kirjutama asumist jaks ja aeg otsa. Vali näiteks välja kolm esimest allikat, mille läbi loed, mille kohta lugemispäevikut täidad ja mille põhjal oma teksti (edasi) kirjutad. Seejärel vali järgmised allikad jne. Kui kogu kirjandus kohe alguses läbi töötada, võivad lugemise käigus tekkinud seosed vaatamata lugemispäevikule meelest minna ning allikate uuesti lugemisele kulub palju väärtuslikku aega. Samuti võib juhtuda, et kui kõik allikad enne kirjutama asumist kokku koguda, hakkavad need su kirjutamisprotsessi piirama, sest püüad kogu oma teksti nende põhjal ära kirjutada. Tahes-tahtmata tekib aga töö edenedes küsimusi, millele vastamiseks on vaja allikaid juurde lugeda. Seetõttu ongi oluline lugemist ja kirjutamist kombineerida.
Eelmainitud põhjustel ei tohiks lõputöös esimese asjana teooriapeatükki valmis kirjutada. Vajadus taustainformatsiooni järele võib uurimistöö käigus muutuda ning juba valmis kirjutatud tekstist on raske loobuda. Analüüsiga seostamata teooriaosa annab aga kaitsmiskomisjonile signaali, et sa ei valda oma teemat hästi. Nii suureneb ka plagiaadi ehk loomevarguse oht, sest tegu on kellegi teise mõtete ümberjutustusega, mille sisu sa pole enda jaoks piisavalt mõtestanud.
Valitud allikat ei pea kohe otsast lõpuni läbi lugema. Tekstiga esimest korda tutvudes on mõttekas kasutada pindmist ehk silmavat lugemist. See tähendab tekstist n-ö silmadega üle käimist ja vaid väljapaistvamatele osadele – näiteks alapealkirjadele, sissejuhatusele, kokkuvõttele ja kirjanduse loetelule – tähelepanu pööramist. Pindmine lugemine aitab aru saada, kas ja kus võiks selles allikas olla sulle oluline info ning mis on teksti peamine mõte. Ka pikemate tekstide puhul ei tohiks sellise meetodiga kuluda ühe allika läbivaatamiseks aega üle 10 minuti.
Teine allikatega töötamise võimalus on süvalugemine. Süvalugemine tähendab teksti või mõne selle osa põhjalikku läbilugemist, et kogu olemasolev info kätte saada. Teksti lugemise ajal soovitame teha lugemispäevikusse märkmeid, näiteks kirjuta välja terminid, mida sa ei tea (ja leia nende tähendus), või tähista enda töö jaoks olulised kohad. Mõnikord on vaja allikat mitu korda lugeda, et kirjutatust korralikult aru saada. Mõne keerulisema teksti süvalugemine võib võtta mitu tundi.
Lugemispäevik
Lugemispäevikut võid pidada mis tahes tekste lugedes. Lugemispäevikusse märkmete tegemiseks on mitmeid strateegiaid, kuid kõige olulisem on see, et teeksid lugemispäevikusse märkmeid pidevalt ja juba teksti lugemise ajal. Võid selleks kasutada näiteks pabermärkmikku, tavalist tekstidokumenti või tabelifaili. Lugemispäevikut saad ka alustada Zotero-rakenduses ning jätkata oma failis mõne alltoodud strateegia abil.
Lugemispäeviku pidamine aitab loetut organiseerida tekste omavahel seostada ja neid sügavamalt mõista. Kui loed tööks, millel on konkreetne teema, keskendu märkmete tegemisel eelkõige oma teemale ning sellele, millist infot sul tööd kirjutades vaja võib minna. Kui oled allikate kogumise ajal kõik olulise lugemispäevikusse kirja pannud, kulgeb ka töö kirjutamine palju ladusamalt — sul on alati olemas ülevaade loetud tekstidest, mis aitab sul meenutada nende sisu.
Pakume välja kolm lugemispäevikusse märkmete tegemise strateegiat:
1. Tekstist põhiideede leidmine. Vali tekstist üks osa, millele suudad tervikuna keskenduda (raskemate ja tihedamate tekstide puhul võib selleks olla üks lõik, kergemate puhul mitu lehekülge) ning loe see mõttega läbi. Ilma teksti vaatamata võta loetud osa põhiidee ühe lausega kokku. Jätka samamoodi, kuni terve tekst (või vajalik osa) on läbi töötatud. Sel viisil töötades saad kokkuvõtliku ülevaate allika kõige olulisematest ideedest. Samal ajal aitab see meetod üles leida need kohad tekstist, mis on sulle segaseks jäänud – selleks et loetut ühe lausega kokku võtta, peab sellest kõigepealt aru saama.
2. Eesmärgistatud lugemine – topeltmärkmete tegemine. Jaga märkmiku lehekülg või märkmepaber kaheks osaks. Vasakule poole tee märkmeid paralleelselt allika lugemisega – iga natukese aja tagant mõtle loetule tagasi ning pane põhiideed või enda jaoks olulisemad/kasulikumad mõtted oma sõnadega ehk refereeringuna kirja. Kui soovid tekstikoha sõna-sõnalt ehk tsitaadina üles kirjutada, siis pane see kohe jutumärkidesse, et eristada seda refereeringust. Kui teed märkmeid mujal kui Zotero-rakenduses, kirjuta märkmete juurde kindlasti leheküljenumbrid, et oskaksid hiljem vastavad kohad allikast üles leida. Kui oled esimeste märkmetega valmis saanud, pane esialgne tekst kõrvale ning kirjuta oma märkmete ja kommentaaride põhjal paremasse tulpa märksõnad. Tabelisse võid kirja panna ka oma mõtted ja tunded, mis teksti kohta tekkisid, näiteks kas oled autoriga nõus või mitte. Võid kirja panna ka märksõnu, mis aitavad sul edaspidi oma mõtteid arendada ja neid teiste allikatega siduda. Kõige olulisem on, et sinu enda mõtted ja tekstist loetu oleksid selgelt eristatavad. Üks hea nipp on kasutada selleks erinevaid värve või teha tabelisse lisaveerg oma mõtete jaoks.
Märkmed allikast (A. Viires ja E. Vunder (1998) Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn.)
Märksõnad, kommentaarid, refleksioonid, seosed Minu mõtted kursiivis
Pered kolisid heinaajal ajutiselt heinamaal asuvasse onni. Heinategu alustati varahommikul (kaste maas, niiske hein pehme), niitsid mehed; naised ja noorukid panid niidetud heina saadudesse kokku. Põldheina ei kuivatatud saadudes, vaid pandi kuivama rõuku. (111–113)
heinategu töökorraldus → efektiivsus magati põllul alustati vara (hein pehme) tööjaotus: niitmine: mehed kokkupanemine: naised ja noored
3. Mõttekaart Mõttekaart on hea vahend mõtteprotsessi piltlikuks kujutamiseks ning erinevate mõtete seostamiseks. Samuti aitab mõttekaardi koostamine sul visualiseerida oma mõttekäigu kulgemist laiemast teemapüstitusest selgepiiriliste ideede ja märksõnadeni. Mõttekaardi keskele kirjuta teksti põhiidee: mõtle just sellele, mis on peamine mõte, mida tekst sulle öelda tahab. Seejärel paiguta teksti alateemad keskse teemapüstituse ümber, nende alla võid omakorda kirja panna näiteid tekstist või oma mõtteid. Ka mõttekaardi koostamisel on oluline märkida kõigi allikast saadud ideede juurde lehekülje number ja eristada tsitaadid refereeringutest. Kui teema on keeruline või soovid oma mõtteid korrastada, võid ühe allika põhjal teha kaks mõttekaarti: esimene teksti lugedes ning selle põhjal ka teine, kus korrastad oma mõtteid ja jagad neid vajadusel teemavaldkondade vahel ümber. Mõttekaart annab hea ülevaate detailide ja terviku seostest, eriti kui seosed eri tekstiosade vahel veel eraldi välja tood. Mõttekaardil saad alati ka teemasid ümber paigutada ja juurde lisada, ilma et selle põhiloogika segamini läheks.
Academic Writing Advisory Service | Resource Hub | College of Arts and Law. 2015. Saadaval: https://canvas.bham.ac.uk/courses/43683 - Looking back at your notes: what have I got here? ja Top tips for organising your notes
Academic Writing Advisory Service | Resource Hub | College of Arts and Law. 2015. Saadaval: https://canvas.bham.ac.uk/courses/43683 - Quote, paraphrase or summarise - the summary
Meie uurimuse näide (9/13) Loe uurimusest lähemalt avalehelt. Loe uurimuse eelmist sammu siit.
Artikleid lugesid eri inimesed, mistõttu panime enne otsimise alustamist paika põhilised küsimused, millele peaks lugedes tähelepanu pöörama. Nagu varasemalt korduvalt öeldud, tahtsime teada saada, mida pealkirjade panemise kohta varem uuritud on ja mida me saame sellest teadmisest ära kasutada meie uurimuse jaoks. Artikleid lugesime ja markeerisime Zoteros (vt pilt 1) ning kõige olulisemad tähelepanekud panime ka ühisesse faili, meie lugemispäevikusse kirja (vt pilt 2).
Tähtis oli, et iga loetud artikli kohta saaks kirja info: 1) mida uuriti 2) kuidas uuriti (andmed + meetod) 3) mis võiks meetodist olla ülekantav ka meie uurimusse) 4) mis tulemusten/järeldusteni jõuti (üldiselt). Need küsimused aitasid lugedes fookust hoida ja koostada võimalikult ülevaatlikud kokkuvõtted. Samas said lugejad kohtumistel ka täpsemalt loetust rääkida ja lugemis-emotsioone jagada.
Pilt 1. Näide ühest markeeritud artiklist ja märgitud koha külge kirjutatud kommentaarist, mille sai hiljem lugemispäevikusse kopeerida
Pilt 2. Huvitav lugemispäevik
Zoteros tekste lugedes ja markeerides võis värvida-kommenteerida ka kõike muud huvitavat – need märkmed jäid tekstide “külge” ja vajadusel saame nende juurde alati tagasi pöörduda.
