Tagasiside saamine on kasulik igas kirjutamisprotsessi etapis – nii kavandamise, mustandite kirjutamise kui ka viimistluse osas. Kõrvalseisja arvamus aitab sinu valmivas töös tuvastada kohad, mis jäävad ebaselgeks, mida peaks edasi arendama või mis on ebavajalikud. Sul endal võivad sellised asjad märkamata jääda, sest oled oma töö ja teemaga tuttav. Samuti võib sul autorina olla keeruline teksti kriitiliselt vaadata ning ulatuslikumaid parandusi ette võtta, sest tunned, et oled kõik mõtted juba kirja pannud. Seetõttu on hea, kui teksti loeb ja kommenteerib keegi, kellel on töö suhtes värskem pilk.
Tähtis on, et esimene tagasiside tuleks just pooleli olevale, mitte valmis tekstile, sest viimistlemata tekstis on võimalik teha kergema vaevaga suuremaid muutusi. Nii teistele tagasisidet andes kui ka enda töödele tagasisidet küsides ei ole vaja kohe alguses vaadelda olemasolevat teksti kui tervikut, vaid keskenduda selles konkreetses etapis aktuaalsetele küsimustele.
Sinu mustandeid võivad lugeda ka näiteks kaasüliõpilased, kellel võib olla teadmisi sinu ainevaldkonnast ning kes ise parasjagu sarnaseid töid kirjutavad. Kui palud oma perel ja sõpradel mustandeid tagasisidestada, siis pea meeles, et lähedastel on raskem kriitiline olla ning samuti ei pruugi nende teadmised teema kohta olla piisavad. Tagasisidet on võimalik saada ja anda nii kirjalikult kui ka suuliselt. Mõlemad tagasisidevormid on kasulikud ja võimalusel tuleks lisaks kirjalikule tagasisidele ka suuline tagasisidekohtumine läbi teha. Kirjalike kommentaaride eelis on see, et teksti autoril on nende juurde igal hetkel võimalik tagasi minna ja nendega endale sobival ajal tegeleda. Suuline tagasiside aga võimaldab pikemad selgitusi saada ja vajadusel täpsustavaid küsimusi küsida.
Bakalaureuse- või magistritöö kirjutamisprotsessis annab põhiliselt tagasisidet sinu juhendaja (neid võib olla ka rohkem kui üks). Selleks et saaksid juhendaja väärtuslikke kommentaare oma töö täiendamisel arvesse võtta, on oluline, et ta oleks kirjutamisprotsessi kaasatud juba selle varastes etappides. Lepi juhendajaga kokku regulaarsed kohtumised ja tähtajad, mis ajaks talle oma mustandeid lugeda saadad – nii on tal võimalik nii teksti kui ka sinu oskuste arendamisse võimalikult palju panustada.
Selleks et tagasisidestaja (nt õppejõud, kaasüliõpilased, lõputöö juhendaja) saaks sulle anda võimalikult asjakohast ja kasulikku tagasisidet, peab ta teadma, mida sa tekstis seni teinud oled ning mille kohta sa kõige enam tagasisidet soovid. Selleks lisa tagasisidestamiseks esitatava teksti algusesse kaaskiri, kus annad teada, mida ja miks sa kirjutad ning kuidas sa soovid, et seda teksti loetakse. Teisisõnu, milliste probleemide ja küsimustega seoses ootad nõu ning missugustele aspektidele ei ole veel vaja tähelepanu pöörata. Mustandi algusesse lisatud kaaskirja võiksid kirjutada üldisemad küsimused ja suunised, konkreetseid tekstiosi puudutavad küsimused kirjuta teksti kõrvale (nt MS Wordis lisa kommentaar tekstiosa külge) – nii leiab tagasisidestaja vajaliku koha üles.
Esiteks on kaaskirja kirjutamine sulle endale kasulik, sest oma seniste töösammude kirjeldamine ja tekkinud probleemide sõnastamine võib aidata sul ise oma küsimustele lahendused leida. Näiteks võid hakata kaaskirjas tagasisidestajalt küsima, kas teise lõigu näide selgitab sinu väidet, kuid küsimuse sõnastamise käigus tuled juba ise veenvama näite peale. Teiseks on saadud tagasiside asjakohasem – kaaskirjata või liiga üldiselt sõnastatud kaaskirjaga mustandile antud tagasiside ei pruugi sulle kasulik olla, sest tagasisidestaja on pidanud ise arvama, millist tagasisidet ja mille kohta sa ootad.
Kaaskirjas too välja:
teksti taustainfo: missuguse tööga on tegemist, miks sa seda kirjutad, missugused nõudmised tekstile on;
mille kohta tagasisidet ootad;
millistele tekstiosadele või aspektidele sa praegu tagasisidet ei soovi;
kas oled lisanud kommentaare konkreetsete tekstikohtade külge;
muu info, mis on sinu arvates tagasisidestajale oluline kasuliku tagasiside andmiseks.
Kaaskiri peaks olema kirjutatud viisakas ja sõbralikus stiilis. Soovitame tagasisidestaja poole pöörduda (Hea tagasisidestaja), kasutada hüvastijätuvormeleid (Tänulikult, Ette tänades vms) ja muid viisakusi ning tänada varasema tagasiside eest.
Kaaskirja kirjutades mõtle ka sellele, missugust tagasisidet kaaskirja lugeja sulle anda saab. Kaaskiri juhendajale või õppejõule on ilmselt erinev kaaskirjast kaasüliõpilastele – erinevalt juhendajast või õppejõust ei saa neilt alati küsida erialateadmisi eeldavaid küsimusi. Kaasüliõpilasi saab aga kindlasti usaldada kommenteerima näiteks teksti loetavust, mõtteselgust, struktuuri loogikat jms.
Lisaks teistelt tagasiside saamisele võid kokku puutuda ka tagasiside andmisega – nt kirjutamisrühmas või mõnes seminaris. Pärast kaasüliõpilaste tekstide ja kaaskirjade saamist saad hakata tagasisidet andma.
Tagasiside andmine algab sellest, et loed hoolega sulle kirjutatud teksti kaaskirja läbi – siis on sul juba enne lugemist selge, millele peaksid rohkem tähelepanu pöörama. Tagasisidet andes ongi kõige olulisem keskenduda sellele, mida autor kaaskirjas küsinud on. Näiteks, kui autor on küsinud tagasisidet teksti sidususe kohta, pole mõtet sul tagasisidestajana teha kommentaare autori õigekirja osas (kui just õigekiri ei sega tekstist sisuliselt aru saamist).
Tagasisidet andes mõtle sellele, millist tagasisidet sa ise saada tahaksid ning et autor sinu kommentaaridest päriselt kasu saaks. Kui jätad teksti külge kommentaari sisuga “???” on autoril ilmselt üpris raske mõista, mida sa selle kommentaariga mõelnud oled ja seega ei saa ta seda tagasisidet enda töö paremaks muutmiseks kasutada. Kommentaarides tuleb olla piisavalt konkreetne: midagi arvates (“see koht mulle meeldib/ei meeldi…”) tuleb arvamusi ka põhjendada (“..., sest oled allikatest saadud infot enda analüüsiga hästi sidunud”). Kui mõni koht tekitab segadust, tuleks proovida selgitada, mis ja miks selles kohas segadust tekitab või kuidas sina sellest aru saad. Probleemi välja tuues katsu pakkuda ka võimalikke lahendusi. Tagasisidet andes ole viisakas ja autori suhtes lugupidav, mõtle hästi oma kommentaarid läbi ning sõnasta need üheseltmõistetavalt. Kindlasti ära unusta autorit koos põhjendusega kiita.
Sinu tagasiside aitab autoril oma teksti näha lugeja silmade läbi ning tööd sellest lähtuvalt paremaks muuta. Teistele tagasiside andmine on aga kasulik ka sulle endale. Uurimused on näidanud, et tagasiside andmine on kirjutamisprotsessis kasulikumgi kui tagasiside saamine, sest teiste tekstide tagasisidestamine õpetab ka oma tekste kriitilise pilguga üle lugema ja analüüsima (vt nt Lundstrom, Baker 2009; Cho, MacArthur 2011).
Meie uurimuse näide (11/13) Loe uurimusest lähemalt avalehelt. Loe uurimuse eelmist sammu siit.
Kui slaidiesitlus oli valmis ja suulise ettekande koostamine alanud, palusime tagasisidet töörühma liikmelt, kes nende valmimise protsessis ei osalenud. Tagasisidestaja vaatas slaidiesitlust teadmata, millest me kavatseme täpselt rääkida, mistõttu tekkis tal mitmeid täpsustavaid küsimusi ja ettepanekuid (loe lähemalt Mustandite täiendamine tagasiside põhjal).
Lisaks slaidiesitlusele tagasiside küsimisele kohtusid suulise ettekande esitlejad vahetult enne ettekannet üksteise tagasisidestamiseks. Tegime koos ettekanne läbi, kuulasime teineteist, jagasime kuulajamuljeid, andsime tagasisidet ja viisime selle põhjal sisse muudatused oma planeeritud tekstis (nt luges üks esitleja slaidilt liiga palju infot maha, mille peale teine soovitas tal seda kompaktsemalt öelda).
