Töö eesmärgi, uurimisküsimuste ja hüpoteesi sõnastamine

See osa on veel loomisel. Senikaua soovitame lugeda sellest teemast uurimistöö vaatest, sest tekstis nimetatud põhimõtted kehtivad mingil määral teistelegi tekstidele: nt selgelt sõnastatud eesmärk toetab mistahes teksti kirjutamist.

Uurimistööl on selgelt sõnastatud teaduslik eesmärk ehk võimalikult täpne selgitus selle kohta, missuguse tulemuseni soovid oma uurimusega jõuda. Eesmärk on konkreetne, täidetav ning uurimisvaldkonnas varem tehtut ja veel uurimist vajavat arvestades põhjendatud. Eesmärgi määratlemiseks pead olema oma uurimisvaldkonna seniste tulemustega kursis, mistõttu tasub enne selle sõnastama asumist allikatega tutvuda ja juhendajaga nõu pidada. Töö eesmärk sõnasta piisavalt üldistatult, et see hõlmaks töö teema seisukohalt kõiki olulisi aspekte. Sõnastuses tasub silmas pidada, et eesmärk oleks seotud tulemus(t)eni jõudmisega: näiteks millegi tõestamise, määratlemise, väljaselgitamise ja/või loomisega. Eesmärgist lähtuvad sinu töö täpsemad uurimisküsimused.

Uurimisküsimused on küsimused, millele soovid töö käigus vastus leida. Need täpsustavad sinu uurimisteemat ning aitavad ühtlasi töö eesmärgini jõuda. Uurimisküsimused sõnastatakse konkreetsete kuidas-, mil määral-, millal-, miks-, milline- jne küsilausete vormis. Uurimisküsimusi ei ole soovitatav sõnastada kas-küsimustena, sest need eeldavad lühikest jah/ei-vastust. Ühes uurimistöös võib olla üks, aga ka mitu uurimisküsimust. Kõik uurimisküsimused peavad lähtuma teemakohasest eesmärgist ja saama töö kokkuvõttes ka konkreetse vastuse. Uurimisküsimustele vastuste leidmine näitab, et oled oma töö eesmärgi täitnud.

Uurimistöös võib olla ka üks või mitu hüpoteesi ehk täpselt sõnastatud väide uurimisküsimuse oletatavate lahenduste kohta. See on seni tõestamata väide, mis on analüüsi käigus kontrollitav. Hüpoteesil peab olema alus: see peab põhinema kas teoorial, teaduslikel väidetel või eelnevatel uuringutel. Seega ei ole hüpotees mitte igasugune oletus ega küsimus, mis on uurijal teema kohta tekkinud. Ka hüpoteesi sõnastamiseni jõuad alles pärast teoreetiliste allikate ja varasemate uurimuste tulemustega tutvumist ning oma andmestikuga kõrvutamist. Hüpoteese saab püstitada näiteks erinevuste, põhjuste ja seoste kohta. Juhul kui oled uurimistöös hüpoteesi püstitanud, siis tuleb see töö lõpuks ka tõestada või ümber lükata.

Tagasi: Akadeemilise teksti struktuurist
Edasi:
Kavandite kirjutamine

Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.