Töö eesmärgi, uurimisküsimuste ja hüpoteesi sõnastamine

Akadeemilisi tekste kirjutatakse ennekõike varasemate teadmiste vahendamiseks ja uute teadmiste loomiseks. Ühelt poolt näitad sa oma tekstiga enda pädevust uurija ja kirjutajana, teisalt panustad mingi eriala uurimisse. Sõltumata sellest, kas kirjutad lõputööd, esseed või mõnd muud akadeemilist teksti, on oluline, et sinu tekstil oleks selgelt sõnastatud eesmärk ehk võimalikult täpne selgitus selle kohta, missuguse tulemuse või järelduseni soovid oma tekstiga jõuda. Eesmärgi ulatus sõltub töö mahust: lõputöö eesmärgiks on enamasti mingi täiesti uue teadmise või käsitluse loomine, samas kui essees piisab sageli olemasoleva kirjanduse põhjal seisukoha kujundamisest. Töö mahust olenemata peab eesmärk olema võimalikult konkreetne, töö piires täidetav ning uurimisvaldkonnas varem tehtut ja veel uurimist vajavat arvestades põhjendatud. Eesmärgi määratlemiseks pead seega olema valdkonna seniste tulemustega kursis, mistõttu tasub enne selle sõnastama asumist allikatega tutvuda ja – lõputöö puhul – juhendajaga nõu pidada. Töö eesmärk sõnasta piisavalt üldistatult, et see hõlmaks töö teema seisukohalt kõiki olulisi aspekte. Sõnastuse juures pea silmas, et eesmärk oleks seotud tulemus(t)eni jõudmisega: näiteks millegi näitamise, tõestamise, määratlemise, väljaselgitamise ja/või loomisega. 

Eesmärgist lähtuvad sinu töö uurimisküsimused: küsimused, millele soovid töö käigus vastuse leida. Esseede, referaatide jm väiksemate kirjalike tööde puhul ei pruugi konkreetseid uurimisküsimusi alati nõutud olla, nt kui töö eesmärk on anda ülevaade valdkonna uurimistulemustest või väljendada mingil teemal oma seisukohta (kuid ka sellisel juhul võib olla kasulik teemaga seoses tekkinud küsimused enda jaoks kirja panna). Lõputöö ja teiste iseseisvate uurimuste puhul on uurimisküsimused aga vajalikud, sest need täpsustavad sinu uurimisteemat ning aitavad töö eesmärgini jõuda. Uurimisküsimused sõnastatakse konkreetsete küsilausete vormis (kuidas-, mil määral-, millal-, miks-, milline– jne). Uurimisküsimusi ei ole soovitatav sõnastada kas-küsimustena, sest need eeldavad lühikest jah/ei-vastust. Ühes uurimistöös võib olla üks, aga ka mitu uurimisküsimust. Kõik uurimisküsimused peavad lähtuma töö eesmärgist ja saama töö kokkuvõttes ka konkreetse vastuse. Uurimisküsimustele leitud vastused näitavad, et oled oma töö eesmärgi täitnud.

Uurimistöös võib lisaks uurimisküsimustele olla ka üks või mitu hüpoteesi ehk täpselt sõnastatud väidet uurimisküsimuse oletatavate lahenduste kohta. Hüpotees on seni tõestamata väide, mis on analüüsi käigus kontrollitav. Hüpoteesil peab olema alus: see peab põhinema kas teoorial, teaduslikel väidetel või eelnevatel uuringutel. Seega ei ole hüpotees mitte igasugune oletus ega küsimus, mis on uurijal teema kohta tekkinud. Ka hüpoteesi sõnastamiseni jõuad alles pärast teoreetiliste allikate ja varasemate uurimuste tulemustega tutvumist ning oma uurimuse täpsemat kavandamist. Hüpoteese saab püstitada näiteks erinevuste, põhjuste ja seoste kohta. Juhul kui oled uurimistöös hüpoteesi püstitanud, siis tuleb see töö lõpuks ka tõestada või ümber lükata.

Meie uurimuse näide (4/13)
Loe uurimusest lähemalt avalehelt.
Loe uurimuse eelmist sammu siit.

Ehkki olime teemat valides ka seda kitsendanud – soovisime uurida, kuidas üliõpilased tekste pealkirjastavad ja seda põhjendavad – tuli seada konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid, milleni töö lõpuks jõuda. Uurimuses kavatsesime käsitleda kaht tasandit: pealkirja ja pealkirjastaja oma. Pealkirja tasandil otsustasime teoreetilistest allikatest lähtuvalt pealkirju võrrelda, leida nende omavahelised sarnasused-erinevused ning määratleda pealkirjade süntaktiline struktuur ja otsida neis mustreid. Pealkirjastaja ehk kirjutaja tasandil otsustasime pealkirjastajalt paluda kirjeldada iga pealkirja panemise strateegiat ning katse lõpus arutleda küsimuse üle, kui kerge või raske on pealkirjastamine talle üldiselt. Alguses plaanisime vaadata ka seoseid pandud pealkirja ja eriala vahel, kuid otsustasime väikese valimi ja teiste mõjutavate tegurite paljususe tõttu mõttest loobuda. Hüpoteese me ei sõnastanud.

Seejärel palusime tagasisidet rühmakaaslastelt, kes sõnastamises ei osalenud. Küsisime eesmärkide ja uurimisküsimuste sisu (Kas sellised eesmärgid-küsimused on teie meelest mõistlikud ja tehtavad? Kas/Mis jääb arusaamatuks?) ning nende sõnastuse kohta (Mis oleks(id) selle kõige parem(ad) sõnastus(variandid)?).

Põhiliseks uurimisküsimuseks sõnastasime “Milliseid pealkirju ja miks üliõpilased tekstidele panevad?”.

Uurimuse eesmärgid olid järgnevad:
1. Panustada sellesse uurimisvaldkonda (pealkirjastamine, täpsemalt eesti keeles), sh tekitada huvi ja julgustada teisi seda uurima (anda mingi lähtepunkt).
2. Selgitada välja…
.. kuidas ja mil määral eri erialade üliõpilaste pandud pealkirjad sarnanevad ja erinevad.
.. kas pealkirjade süntaktilises struktuuris (laused vs. fraasid) tekivad mustrid (nt tekstikatkendi vormist lähtuvad või üldiselt vastajate hulgas).
.. kuidas pealkirjastajad ise pandud pealkirju selgitavad (mis strateegiaid rakendavad).
.. kui kerge/keeruline on vastajatele pealkirjastamine nende endi hinnangul.

Eesmärkideni jõudmiseks sõnastatud küsimused olid:
1. Milline on pakutud pealkirjade süntaktiline struktuur? Kuivõrd mõjutab seda teksti vorm?
2. Kui palju varieeruvad samale tekstile pandud pealkirjad?
3. Kuidas sarnanevad ja erinevad ühele tekstikatkendilele pandud pealkirjad?
4. Kuidas vastajad (pealkirjastajad) ise valitud pealkirju põhjendavad? Mis strateegiaid nimetavad ja kas neist tekib muster?
5. Kui kerge/keeruline on vastajatele pealkirjastamine nende endi hinnangul?

Loe uurimuse järgmist sammu siit.

Tagasi: Akadeemilise teksti struktuurist
Edasi:
Kavandite kirjutamine

Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.