Üldsoovitusi viimistluseks

• Järgi viimistluses (s.t nii sisulistes, vormistuslikes kui ka tehnilistes aspektides) sinu tööle kehtivat valdkonna/eriala juhendit.
• Mõtle töö kirjutamisel loetud teadustekstidele (-artiklitele) ja püüa kirjutada tekst sarnases stiilis.
• Anna oma teksti teistele lugeda (nt kirjutamisrühmale või juhendajale). Küsi lugejatelt nende aspektide kohta, mis on tekitanud sinus küsimusi. Näiteks võid neilt küsida:
  • mis lauseid või tekstiosi pidi lugeja mitu korda lugema, enne kui aru sai (see võib olla nii sisu kui sõnastuse probleem);
  • kas lausestus on töös läbivalt ühtlane ehk kas omakirjutatud ja refereeritud osad ei erine suuresti. Ühelt poolt osutavad need kommentaarid tõlkelisusele, mis on üliõpilastöödes sage nähtus, teisalt aitavad ühtlustada muud, nt viimasel hetkel kiiruga kirjutatud viimistlemata sõnastusega teksti;
  • kas mõttekäigud on piisavalt arusaadavad, sh kas selgitused põhjendavad väiteid; NÄIDE: Linnu võib jagada nende suuruse alusel, [näiteks Pärnu on Eesti suurim linn.] (pealiskaudne selgitus) –> Linnu võib jagada nende suuruse alusel, [näiteks Pärnu on pindalalt Eesti suurim linn.] (täpne selgitus)
  • kus märkab lugeja osalausete, tegusõnade, asesõnade (nt see, ta) mitteühildumist või segaseid viitesuhteid; NÄIDE: (kui oled lausesse midagi lisanud ja unustanud tegusõna mitmusse muutmata) *See serv ja pete *viitab meeskonna *kokkumänguharjumusele, sest *see *paistab ka võhikule kohe silma. –> Nende serv ja pete viitavad meeskonna kokkumänguharjumustele, sest need paistavad ka võhikule kohe silma.
  • kas on tekstiosi, lauseid, sõnu, mida saaks ära jätta ehk ilma milleta saab veel mõttekäigust aru;
  • kas laused/lõigud on omavahel seotud;
  • kas esineb trükivigu (nt on tähed puudu või vale täht, puuduvad kirjavahemärgid).

Lisaks võid küsida:

• spontaanseid kommentaare, kus palud lugejal järjest ja filtreerimata kirja panna kõik mõtted, mis tal teksti lugedes tekivad. Kui tagasisidestajal tekib (ala)peatükkide/tekstiosade alguses küsimusi, millele vastus saabub hiljem, võib see olla märk sellest, et mingid mõttekäigud võiksid tekstis eespool olla;
• võõrkeelse teksti(osa) kohta (nt abstrakt, kogu tekst, lõputöös võõrkeelne kokkuvõte). Inimeselt, kes oskab sinu valitud võõrkeelt, võid küsida, kas võõrkeelne tekst(iosa) on arusaadav ja iseseisev tervik.

Tagasi: Viimistlemine
Edasi: Mida viimistlemisel jälgida

Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.