Nippe viimistluseks

• Muuda tekst enne viimistlemise algust korrektsesse vormingusse, et näeksid, kuidas tehnilised nõuded teksti ülesehitust muudavad. Nii saad aru, kuidas tekst paigutub ja sul võib tekkida näiteks soov seda teisiti liigendada (lõike ühendada või kokku tõsta). Kui korrektne vorming takistab kirjutamist, siis võid teksti tagasi sulle sobivasse vormingusse muuta.
• Sisukorra järgi on hea kontrollida (1) töö struktuuri ja (2) (ala)peatükkide pealkirju. Lase programmil teha automaatne sisukord ja vaata esmalt, et mõni alapeatükk poleks vormindatud peatükiks ja vastupidi. Teiseks saad sisukorra järgi kontrollida, et (ala)peatükkide pealkirjad oleksid selged ja loogilised ning vajadusel korrigeerida sõnastust. Ühtlasi vaata üle, et sisukord oleks ülevaatlik, aga mitte ülekoormatud. Näiteks, kui peatüki pealkiri on “Lavastuste võrdlev analüüs”, siis ei pea iga alapeatükk olema kujul “Lavastuste võrdlev analüüs: …” vaid võivad olla pealkirjastatud “Alustekst”, “Teemakäsitlus”, “Stsenograafia” jne.
• Prindi võimalusel oma töö välja ja loe seda paberil. Arvutiekraanil võivad trükivead või segased lausestused märkamata jääda.
• Loe oma tekst valju häälega ette – nii näed, kas peaksid sõnajärge vahetama, et fookustatud info tuleks esile, ning kus on pausi- ehk komakohad.

Uurimisküsimusele vastamise näide

Teiva, Nele Karolin 2022. Hoiaku väljendamine eesti keele riigieksami ettevalmistuskursuse kirjandites. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/82641.

Töö eesmärk on välja selgitada, kuidas õpilased kirjandis enda hoiakuid väljendavad. Selleks otsin vastust järgnevatele küsimustele: 

SJ: 1. Milliste keelevahenditega kirjandites hoiakut väljendatakse? 

KV: Kõige sagedasemad pehmendavad keelendid kirjandites olid verbide konditsionaalivormid. Neile järgnesid sõnad tegelikult, tõenäoliselt, üldiselt ja ilmselt. Võimendavatest keelenditest kasutati kirjandites enim tuleb + Vda konstruktsiooni ja rõhumäärsõnu aga ning just. Suhtumist näitavatest sõnadest esines kõige rohkem sõna oluline, sageduselt järgnesid sõnad raske ja kahjuks. Enesele osutamise vahendite seas kasutati kõige rohkem mina eri vorme ja verbide uskuma, olema, ütlema, tahtma, arvama ainsuse esimese isiku oleviku vorme. Modaalverbidest olid sagedasimad võima, saama ja pidama.

SJ: 2. Mille poolest sarnanevad ja erinevad kirjandites ning akadeemilistes tekstides väljendatud hoiakud?

KV: Kirjandite võrdlusel nii eesti- kui ingliskeelsete teadusartiklitega selgus, et kirjandikirjutajad on enda hoiakute väljendamisel julgemad. Kui eestikeelsetes teadusartiklites esines 1000 sõne kohta 23,3 hoiaku väljendamise vahendit, siis kirjandites oli see näitaja 46,9. Kuigi kirjandeid ja teadusartikleid on peetud sarnasteks tekstiliikideks (vt Hint jt 2022a; Kerge 2004; Lepajõe 2011), siis hoiakut väljendavate vahendite kasutuse poolest on need siinse uurimuse tulemuse põhjal siiski üsna erinevad. 

SJ: 3. Mida õpilased ise kirjandites liigseks hinnangulisuseks peavad?

KV: Õpilaste tagasisidest kaasõppijate stiilile selgus, et sobimatut stiili seostatakse sageli üksiksõnade kasutusega (nt ka, muidugi). Samuti on soovitatud kaasõppijal vältida kirjandis näiteks meie-vormi ja kliitiku -gi/-ki kasutust.Selliseid soovitused võivad olla seotud õppematerjalidega, kus juhitakse õpilaste tähelepanu konkreetsetele sõnadele, mida kirjandis vältida tasuks.

Tagasi: Viimistluse kontroll-loend

Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.