Kooskirjutamine

Kooskirjutamine (collaborative writing) on selline kirjutamise viis, kus tekst valmib mitme inimese (s.o mistahes suurusega rühma) koostöös. Tulemus võib olla näiteks artikkel, uurimus või pikem vastus küsimusele. Kooskirjutamine võib moodustada ka rühmatöö ühe etapi: näiteks kui tulemus on suulises formaadis (nt ettekanne), siis võidakse ühiselt esitluseks märkmeid kirjutada või slaide koostada. Kooskirjutamist võib suunata õppejõud, õppeassistent või keegi kolmas, kuid tihti jäetakse töö praktiline korraldamine üliõpilastele. Kirjutame siin lähemalt, mida kooskirjutamise puhul tähele panna.

Kooskirjutamise korraldamiseks on mitu erinevat viisi. Näiteks võidakse üheskoos suuliselt teemat arutada, kuid teksti valmiskirjutamine jääb ühe inimese vastutada. Teine võimalus on järjestikune tööjaotus, kus pärast oma etapiga tegelemist annab rühmaliige tööjärje edasi (nt pärast mustandi kirjutamist kirjutab järgmine sellest sisulise terviku, misjärel kolmas liige teksti viimistleb). Kui aga rühm töötab esimest korda koos ja/või soovitakse oma osa teha endale sobival ajal, on parim viis samaaegne tegutsemine: tekst jagatakse osadeks, kõik tegelevad oma osaga eraldi ja iseseisvalt, vahepeal antakse üksteisele tagasisidet ning kirjutatud osad sobitatakse ja ühtlustatakse hiljem (sellest kirjutame ka allpool).

Kooskirjutamist on kasulik planeerida lähtuvalt kirjutamisprotsessi etappidest: kavandamine, mustandite kirjutamine koos tagasiside andmise ja saamisega ning viimistlemine. Seejuures tuleb silmas pidada, et mõned etapid ja tegevused võivad kooskirjutamisel nõuda rohkem aega kui üksi kirjutades, sest teiste mõtteid ja arvamusi tuleb ka kuulata, kaaluda, võimalusel nendega arvestada, küsimusi ja probleeme ühiselt lahendada ning otsuseid koos langetada. Rühmaarutelud ja -kohtumised võivad olla nii ülesandes ette nähtud või omal initsiatiivil korraldatud, kuid igal juhul on oluline neid teha. Arutelud võivad toimuda nii päriselus kui ka virtuaalselt, kuid igal juhul tuleb leida kõigile sobiv suhtluskanal ja arutlemisvorm, et kogu rühm oleks samas inforuumis.

Parima lõpptulemuse nimel on esmalt tähtis rühmaga kohtuda ja veenduda, et kõik saavad töö juhendist samamoodi aru ning teksti eesmärk on selge. Seejärel tuleb kirja panna teksti valmimiseks vajalikud tegevused (vt lähemalt “Kirjutamisprotsessi planeerimine”) ning n-ö rollid, mis sisaldavad tegevusi, mille eest iga liige vastutab (nt allikate otsija, jooniste koostaja, teksti ühtlustaja, keeletoimetaja). Lisaks kirjutamisega otseselt seotud rollidele soovitame määrata n-ö üldvastutaja või koordinaatori, kes tagab, et kõigi ülesanded ja töö tervikuna valmivad õigeaegselt.

Rühmas on võrdselt tähtsad individuaalne ja kollektiivne vastutus. Selleks et rühm oleks ühtne tervik, peab iga liige olema valmis üksikisikuna vastutust võtma oma tööülesannete täitmise eest ning liikmed peavad üksteisest positiivses mõttes sõltuma. See võib väljenduda näiteks teadmises, et rühmaliikmed saavad üksteiselt kirjutatud tekstile tagasisidet või probleemi korral rühmakaaslase käest nõu küsida. Individuaalse ja kollektiivse vastutuse olemasolu tugevdab kirjutajate kuuluvustunnet ja muudab protsessi tõhusamaks.

Rollide jagamine, st ülesannete ja kohustuste sobiv jaotamine, loob hästi toimiva rühma ja aitab kaasa töö õnnestumisele. See, milliseks rühmasisesed rollid kujunevad, oleneb ennekõike kirjutatava teksti eesmärgist, tingimustest ja kirjutajatest. Toome välja rollid koos tegevustega, mida siinse õppematerjali autorid ühe kooskirjutatud teadusartikli puhul rakendasid. See nimekiri annab ülevaate, millistest tegevustest kirjutamisprotsess koosneda võib.

  • Koordinaator: ülesannete täitmise kontrollimine (nt suhtluskanaleid kasutades; ülesannete tabelit jälgides), tähtaegadest kinni pidamise tagamine
  • Kogu rühm: kirjutamise eeltöö ehk arutelud, kavandamine, ideede kogumine, eesmärkide seadmine, lugejaskonna määramine
        • Sh allikatega töötajad: allikate otsijad, allikate lugejad, eelnevate sarnaste tekstide / varasemate uurimuste lugejad
  • Kirjutajad: konkreetsete teksti osade kirjutamine (nt taust, analüüsi eri osad, meetod, sissejuhatus)
        • Lisaks andmete kogujad ja analüüsijad, näidete otsijad, graafikute koostajad. Eri osade lugemine ja tagasisidestamine
  • Teksti korrastajad: teksti osade järjekorra muutmine, teksti täiendamine, terviku loomine, mõistete ühtlustamine
  • Teksti viimistlejad: teksti vormistamine, allikate vormistamine, õigekeele kontrollimine, stiili parandamine, pealkirja mõtlemine, teksti esitamine

Rollide puhul on tähtis meeles pidada, et töö käigus võivad need ümber kujuneda ning rühmasiseselt vahetuda. Mõnda ülesannet võivad ja ka peavad täitma kõik liikmed, teiste puhul piisab ühest inimesest. Näiteks allikaid otsida ja lugeda võiksid kõik, eriti kui sealt pärinevat mudelit, teooriat vms kasutatakse analüüsiks. Samas mõisteid ühtlustada või allikaid vormistada võiks korraga üks inimene, et see oleks läbivalt ühtmoodi tehtud.

Pärast rollide üleskirjutamist saab need rühmaliikmete vahel ära jagada. Selleks et liikmed saaksid endale võimalikult meelepärased rollid, tuleb anda igaühele võimalus rääkida oma tugevustest, raskustest ja varasemast kirjutamiskogemusest. Seejuures peavad aga rühmaliikmed olema valmis järelandmisteks ja kompromissideks, sest ideaalselt sobivaid tegevusi ei pruugi kõigile jaguda. Rolle võib igal liikmel olla rohkem kui üks. Rollide jaotamine võib sõltuda sellest, kes millal saab või on kavatsenud tööga tegeleda. Määratud rollid ja nendega kaasnevad tegevused võivad ka vastavalt vajadusele töö käigus muutuda.

Järgmiseks saab rühmas ühiselt koostada kooskirjutamise ajakava. Ajakava koostamisel on soovituslik alustada lõpust ehk sellest, mis ajaks rühm soovib, et tekst valmis oleks. Ka siin peab arvestama, et igal kirjutajal on eri kirjutamisviis, etappidele või tegevustele kuluv aeg jms, mistõttu võiks võimalikult asjakohase kava koostamiseks igaüks mõelda oma üksinda kirjutamise kogemustele (nt kui kaua võiks kuluda allikate lugemisele). 

Pärast rollide jagamist ja kirjutamiskava koostamist saab asuda kirjutama. Kirjutamisprotsessi ajal soovitame regulaarselt kohtuda või teha kirjalikke vahekokkuvõtteid, kus rühmaliikmed saavad jagada, kuidas neil läheb ja kuhu nad oma tegevustega jõudnud on. Kui rühmaliikmed kirjutavad samal ajal eri teksti osi, on hea protsessi jooksul üksteise tekste lugeda ja tagasisidestada. Kooskirjutamine on kahtlemata lisapingutus, sest nõuab üksteisega arutamist, kõigi ajakavadega arvestamist jms, mistõttu on on tähtis olla avatud, sõbralik ja mõistev – nii tasub protsess end ära ehk on osapooltele kasulik ja sünnib tulemus, millega saab rahul olla.

Loe veel: Kirjutamislaager