Kirjutamislaager

Vaatamisi: 482


Hea võimalus oma lõputööd, projekti või muud teksti segamatult kirjutada on osaleda kirjutamislaagris (ingl writing retreat). Kirjutamislaager toimub kindlas kohas ja kindlal ajal ning selle peamine eesmärk on kindla teksti või tekstide kirjutamine. Oluline roll on ka kirjutamist toetavatel tegevustel – lisaks kirjutamisele arutletakse, antakse ja saadakse tagasisidet ning aidatakse üksteisel lahendada muid kirjutamisel tekkivaid küsimusi (nt kirjutamistõkkest ülesaamine, terminite loomine jne). Meie endi kirjutamislaagri-kogemustest saad lähemalt lugeda siit.

Kirjutamislaagri võib korraldada (üliõpilas)organisatsioon, instituut või valdkond, aga selle võid ka ise organiseerida, näiteks koos oma kursusekaaslaste või sõpradega. Kirjutamislaagris  osalejatel või kirjutatavatel tekstidel on tavaliselt omavaheline seos, nt lõpu- või kursusetöö kirjutamine, rühmaprojekti loomine või arendamine vms. Nii saab laagris tekkida hea õhkkond, osalejad tegutsevad samal ajal sarnaste eesmärkide nimel ja saavad üksteisele tõhusamalt toeks olla.

Meie soovitame struktureeritud kirjutamislaagrit (vt nt Murray, Newton 2009), kus järgitakse päevakava ehk tegevused on kellaajaliselt paika pandud. Sellise kirjutamislaagri kavas on üldjoones viis tegevust, mis päeva(de) jooksul korduvad: eesmärkide seadmine (vt lähemalt altpoolt), kirjutamissessioonid, pausid, tagasisideringid ja arutelud.

Kavast kinni pidamine on tähtis, sest kõigi osalejate aeg on piiratud ning vaid siis saab struktureeritud kirjutamislaager formaadina töötada. See tähendab, et kirjutamisaeg on mõeldud üksnes kirjutamiseks – meilidele vastamiseks või sõbrale sõnumi saatmiseks on pausiaeg. Samuti tähendab kava järgimine, et kui on aeg (sirutus)pausiks, tuleb päriselt laua tagant püsti tõusta ja ringi liikuda. Kui laager kestab mitu päeva, on lisaks pausidele vaja kavasse arvestada ka piisavalt uneaega, sest liigne väsimus mõjutab töövõimet. Kavast kinni pidamiseks võib välja valida n-ö laagri korrapidaja, kes jälgib hoolsalt ajakava ja tegevusi (loe kava kohta lähemalt ja vaata näidiseid altpoolt).

Struktureeritud kirjutamislaagri formaat võib esialgu tunduda võõras. Tihtipeale tahetakse puhkamise ajast ikkagi kirjutamist jätkata või kirjutamissessiooni ajal muude asjadega tegeleda. Sellisel ajakaval on aga kindel eesmärk aidata osalejatel keskenduda ning hoida tähelepanu konkreetsetel tegevustel. Nii kasutatakse laagri aega võimalikult efektiivselt ära. Ebamugavust võivad laagris tekitada ka välised tegurid, näiteks harjumatu keskkond, muude kohustuste seiskamine, perest eemalviibimine jms. Realistlik ja kindla struktuuriga ajakava aitab ka nende probleemidega toime tulla: kuna nii kirjutamine kui ka teiste kirjutajatega suhtlemine on reguleeritud, on enne kirjutamislaagrit selge, mida laagripäevadest oodata. Teadlikkus võiks vähendada ärevust ja ajakavast kinnipidamine aitab luua laagri jooksul kirjutamisrutiini, mis võib jätkuda ka pärast kirjutamislaagrit.

Struktureeritud kirjutamislaagril on hulk kasutegureid. Teadlikkus eesootavast võiks vähendada ärevust ja ajakavast kinnipidamine aitab luua laagri jooksul kirjutamisrutiini, mis võib jätkuda ka pärast kirjutamislaagrit. Kirjutamislaagris seatud eesmärkide täitmisega tõuseb enesekindlus ja motivatsioon kirjutajana ning isegi kui igapäevaelus on keeruline laagriga sarnast töövõimet saavutada, oled alustanud kirjutamisharjumuse juurutamisega.

Nagu eelnevalt öeldud, on kirjutamislaagrites osalejaid ja seega laagriformaate mitmesuguseid: näiteks võib selle korraldada nii mingi aine raames tehtava rühmatöö jaoks kui ka individuaalsete tekstide (nt oma lõputöö) kirjutamiseks. Rühmatöö tegemisel võib olla tõhusam moodustada väikseid rühmi: ühe kirjutamissessiooni ajal arutleb/kirjutab iga rühm kindlal teemal. Rühmade koosseise võib järgmis(t)es kirjutamissessiooni(de)s vahetada. Kui laagris osalejad tegelevad kõik individuaalselt oma töödega, loob igaüks endale ise kirjutamisprotsessi etappidest lähtuvalt detailsema kava.  

Kirjutamislaagriks on hea keskkonda vahetada ehk mitte korraldada kirjutamislaagrit töö- või kooliruumides. See ei tähenda, et peab tingimata elukohalinnast välja sõitma: võib korraldada ka linnalaagri, kus osalejad veedavad päeva koos struktureeritult kirjutades, kuid õhtuks lähevad oma koju. Sellisel juhul võib toimumiskoht olla raamatukogu, väljasõidu korral nt suvila või suurema eelarve puhul puhkemaja. Eelistatult võiks toimumiskoht olla looduse keskel (nt majas metsa servas), et pauside ajal oleks võimalus ümbruskonnas jalutada ja puhata (vrd linnamüras liikumine). Kirjutamislaagri toimumiskohas peavad olema sobivad ruumid, et teha laagriks planeeritud tegevusi. Näiteks, kui osalejad kirjutavad oma tekste, piisab ühest suurest ruumist, kus koos olla ja kirjutada. Selliste kirjutamislaagrite puhul, kus soovitakse midagi väikestes rühmades arutada, on vaja mitut ruumi või ühe ruumi eri osadeks jagamise võimalust, et teisi häirimata rääkida saaks.

Laagri pikkus sõltub osalejate eesmärkidest, hõivatusest ja muust: see võib olla nii poole-, ühe- kui ka mitmepäevane. Ideaalset laagripikkust pole võimalik ette anda, sest seda mõjutavad mitmed tegurid. Näiteks tuleb arvestada sellega, et ühel hetkel võib osalejatel saabuda motivatsioonilangus või väsimus. Samuti on hea teada, milline on laagrile eelnev aeg: nt kui nädala sees on mitu eksamit, võib kahepäevane laager nädalavahetusel olla liig. Laagri pikkust aitab määrata ka see, kui on teada, kui palju on osalejatel teisi ülesandeid, mis vajavad sel perioodil tähelepanu, ja millised need on. Nimetatud ja teistel põhjustel on oluline koostada ajakava üheskoos, et laagri korraldus arvestaks kõigi osalejate võimaluste ja soovidega.

Ajakava koostatakse enne laagri (esimest) päeva, et osalejad hakkaksid laagrile häälestuma (s.o ettevalmistuma). Häälestuse käigus seavad osalejad omale kas individuaalselt või rühmana suured ja väikesed eesmärgid (vt lähemalt alt) ning kirjutavad need üles. Eesmärkide eelnev kirjapanek aitab oma tegevused läbi mõelda ning võimaldab laagris kohe kirjutamisega alustada. Et struktureeritud kirjutamislaagri formaati proovida, võib eesmärke kirjutada ettenähtud aja, näiteks 10 minuti jooksul. Kava on soovituslik koostada faili, millele kõik ligi pääsevad. Lisaks võib kavafaili välja printida või paberile ümber kirjutada ning asetada nähtavasse kohta (nt lauale, seinale) – nii on see kõigil kohe silme ees ning on võimalus läbitud etapid maha kriipsutada.

Kui häälestutakse juba kirjutamislaagri toimumiskohas (nt eelmisel õhtul), siis kuulub tegevuste hulka ka ruumidega tutvumine, enese sisse seadmine jms. Muul juhul tuleb see aeg võtta enne kirjutamistegevuste algust. Söögid ja vahepalad võiksid osalejatel või korraldajatel olla eelnevalt läbi mõeldud ja ette valmistatud, teiseks võimaluseks on kasutada kohapealset toitlustust, einestada lähedal asuvas kohvikus vm söögikohas. Nii ei kulu väärtuslikku kirjutamis- ja puhkamisaega n-ö igapäevategevustele, nt toidukordade planeerimisele ja söögi valmistamisele. Ühtlasi on niiviisi tagatud kirjutamisele keskendumiseks oluline parajalt täis kõht.

Meie kogemus on näidanud, et allikates välja pakutud poolteist tundi on üheks kirjutamissessiooniks paras aeg – jõuab kirjutamisse süveneda, kuid ei väsi sessiooni ajal ära. Küll aga võib kirjutamis- ja puhkamisaegade pikkust varieerida vastavalt osalejate vajadustele ja eesmärkidele. Seejuures on tähtis, et jagaksid ühe kirjutamissessiooni väiksemateks kirjutamistsükliteks. Levinud on näiteks Pomodoro tehnika, mille järgi 25 minutit kirjutatakse ja 5 minutit puhatakse. Eelkirjeldatud kirjutamistsüklit korratakse kuni kirjutamissessiooni lõpuni. Loe lähemalt “Mustandite kirjutamise” peatükist.

Kavasse tuleb lisada tagasisideringid (vt lähemalt kirjaliku ja suulise tagasiside andmisest), mis toimuvad kohe pärast kirjutamissessiooni. Nii on kirjutajatel kirjutamise ajal kindel eesmärk – kirjutamissessiooni lõpuks peab jõudma sellise tekstini, et teised seda lugeda ja tagasisidestada saaksid. Tänu tagasisideringile on võimalik kohe kirjutatule tagasisidet saada ja sellest tulenevalt ka järgmist kirjutamissessiooni planeerida ning vajadusel laagri ajakavas muudatusi teha. 

Samuti võiks iga päeva lõppu ning laagri lõppu planeerida ülevaate või kokkuvõtte tegemise laagrist/päevast ja järgmiste eesmärkide seadmise/korrigeerimise/täiendamise. Seda võib teha ka suulise arutelu vormis, kuid soovitame osalejatel oma eesmärgid alati kirja panna. Ühe või mitme (lühi)arutelu lisamine kavasse on vajalik selleks, et tegeleda murekohtadega, maandada pingeid, jagada (vahetult) muljeid või tundeid, teha ettepanekuid ja küsida küsimusi.

Esimene on ajakava mall, mida on soovitanud Murray ja Newton (2009). Teine on malli järgi koostatud, aga osalejate järgi kohandatud näide ühest siinset materjali koostava töörühma kirjutamislaagrist, mis toimus 2022. aasta sügisel. Töörühma kavas oli rõhk aruteludel, mistõttu tegeles ühe teemaga ühe kirjutamissessiooni ajal mitu inimest.

Eesmärkide seadmine, nendeni jõudmine või lähemale liikumine aitab kirjutamislaagris osalejatel hoida motivatsiooni ning oma tööga märgatavalt edeneda. Enne kirjutamislaagri algust eesmärke seades mõtlevad osalejad läbi tegevused, mida oma teksti(de)ga tegema peab ning kaardistavad võimalikud murekohad, mis nõuavad rohkem süvenemist. Nagu eelnevalt mainitud, aitab see teadmine koostada laagri ajakava. Laagris on osalejatel võimalus järjepidevalt ja tagasiside toel sama teksti(osa)ga või kirjutamisprotsessi etapiga tegeleda. 

Seatud eesmärgid peavad lähtuma kirjutamisprotsessi etapist ja olema realistlikud. Seejuures võivad osaleja individuaalsed eesmärgid erineda sõltuvalt tema teksti olemusest ja valmidusastmest. Näiteks võib laagri jooksul valmida mingi katsekirjelduse mustand (vt mustandite kirjutamisest lähemalt), mille osi teistele tagasisidestamiseks anda. Kui töö esitamise tähtaeg on lähenemas, saab seada endale eesmärgi teksti viimistleda.

Seejuures tasub suuremad eesmärgid väiksemateks osadeks jaotada ja endale eesmärkide kontroll-loendi teha. Väiksemate ja spetsiifilisemate eesmärkide seadmine aitab vähendada suure tööga seonduvat pinget (vt Kavandamine). Seetõttu võiks eesmärgid enne iga uut kirjutamissessiooni üle vaadata, et väiksemad eesmärgid tehtuks märkida ja vajadusel enda eesmärke kohendada. Ka oma eesmärke võib enne kirjutamissessioonide algust teistega jagada, neid arutada ja nõu küsida. Kui kõiki oma eesmärke laagris täita ei jõua (nt mõni tegevus võttis planeeritust rohkem aega), ei tasu heituda, vaid võid täitmata jäänud eesmärkidest koostada laagri lõpus uue plaani, millest lähtuvalt kirjutamist jätkata.

Loe veel: Kooskirjutamine

Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.