Viimane kirjutamisprotsessi etapp on viimistlemine, kus tegeled sõnastuse ja õigekeelega, kontrollid allikatest pärit tekstiosade vastavust originaalile ja vormistad töö vastavalt vormistusnõuetele. Ka selles etapis on kasulik küsida tagasisidet.
Joonis 1. Kirjutamisprotsessi etapid.
Kui seni oled oma tööd kavandades ja mustandeid kirjutades keskendunud sellele, mida oma töös ütled, siis viimistluse etapis pöörad tähelepanu sellele, kuidas seda täpsemalt ja selgemalt öelda. See tähendab, et töö viimases etapis tuleb tegeleda nii sisulise kui ka vormilise viimistlusega. Viimistlus on oluline sinu töö lõppversiooni lugeja jaoks, sest tema ei ole läbinud samasugust protsessi, vaid näeb üksnes seda, mis valmisteksti jõudnud on. Selleks, et lugeja jõuaks samade järeldusteni, milleni sina kirjutades, on oluline teksti jälgimine talle võimalikult loomulikuks ja selgeks teha.
Selleks et täiendamist või muutmist vajavaid kohti tekstist üles leida, on hea viimistlemiseks pikemaeg planeerida ja vahepeal tekstist paar päeva puhata, et siis tööd uuesti värskema pilguga lugeda. Samuti aitab see, kui igal lugemiskorralkeskenduda ühele konkreetsele aspektile, näiteks esimesel korral jälgida terminikasutust ja järgmisel viidete vormistust. Kuna pikka aega ühe tekstiga töötades võib endal olla raske teksti lugeja pilguga vaadata, võiksid võimalusel viimistletavale tekstile (korduvalt) tagasisidet küsida, näiteks juhendajalt või kirjutamisrühmalt. Mõned soovitused, millele tagasisidet küsida võiksid, lisasime viimistlemise üldsoovituste alla.
Üldiselt võiksid ka viimistlust alustada sisulisematest aspektidest ehk makrotasandist, nagu sissejuhatuse ja kokkuvõtte sisu kontrollimine, (ala)peatükkide pealkirjade vastavus sisule ning terminikasutuse ühtlustamine. Samuti vaata üle, kas kõik teksti osad (nt pealkirjad, allikate loend, võõrkeelne kokkuvõte) on olemas, õiges kohas ja loogilises järjekorras. Sisulise osa jätkuna sobib üle vaadata allikate, lisade ja viitamise täpsus ning korrektsus. Allikakirjed allikatel on kui aadressid majadel, mis juhatavad otsija õigesse kohta, mistõttu on nende korrektne esitus tähtis, et huvilised leiaksid selle üles ja saaksid põhjalikumalt nendega tutvuda.
Seejärel saad edasi liikuda mesotasandile ning keskenduda teksti sõnastusele (sh isikukasutusele) ja lausestusele, et kogu töö oleks kirjutatud ühtlases ja selges keeles. Viimaks liigu mikrotasandile: kontrolli üle teksti õigekiri ja vaata, et ei oleks trükivigu, mis võivad takistada nii mõttest aru saamist kui ka jätta tekstist hooletu mulje. Viimasena keskendu teksti tehnilistele aspektidele: (ala)peatükkide nummerdamine, jooniste ja tabelite pealdiste/allkirjade loogilisus ja olemasolu ning töö üldised tehnilised nõuded (kirjatüüp ja -suurus, reavahe, joondus, lehekülje paigutus, sisukord jm kohustuslikud osad jne). Tööd vormistades lähtu kindlasti oma osakonna või instituudi juhendist, sest igal erialal on oma nõuded.
Viimistluse soovitusi jagasid oma kogemuse põhjal teaviku koostajad.
Meie uurimuse näide (13/13) Loe uurimusest lähemalt avalehelt. Loe uurimuse eelmist sammu siit.
Kuna slaidiesitlust koostas korraga mitu esimest, sai juba koostamise ajal tegeleda slaidiesitluse mitme tasandiga: info otsimise ja lisamise ajal said paar töörühmaliiget katsetada eri kujundusvariante. Kui sisulised täiendused olid slaidiesitluses tehtud, viimistlesime vormistust ja kujundust. Ühtlustasime fondi, kirjasuuruse ja -värvi ning vahetasime paaril slaidil järjekorda. Viimaks kontrollisime veel kord üle, kas kõik arvud on slaididele õigesti ümber kirjutatud ning seejärel saatsime esitluse konverentsi korraldajatele.
Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.
