Hea teksti kirjutamise eelduseks on ülesandest õigesti aru saamine. Ülesandest aru saamine on kirjutamisprotsessi osa, sest juba teksti kavandades peab sul kirjutajana olema selge, mida sinult täpselt oodatakse. Kui sa enda tekstile seatud eeldusi täielikult selgeks ei tee, võib teksti koostamisel ette tulla mitmesuguseid probleeme. Näiteks võid kirjutada argumenteeriva teksti asemel kirjeldava teksti või lähtuda isiklikust kogemusest, kui tegelikult oodatakse teaduslikele allikatele tuginemist. Üliõpilastöödes on sage probleem see, et refereeritakse ainult teisi autoreid ning unustatakse seejuures enda argumenteeritud arvamus lisamata (vt ka ptk-i Allikatega töötamine).
Ülikoolis kirjutatakse ka selliseid töid, millel otsene tööjuhis puudub. Siia alla kuuluvad näiteks uurimuslikud tööd, nagu bakalaureuse- ja magistritööd. Sellisel juhul tuleb kirjutades lähtuda oma uurimisküsimustest ja tutvuda töö hindamiskriteeriumitega, mis sisaldavad teavet selle kohta, mida töölt oodatakse. Hindamiskriteeriumid võivad erialati erineda, ent tavaliselt hõlmavad need probleemipüstitust, allikate kasutust, argumenteerimisoskust, keelekasutust, töö struktuuri ja vormistust. Sageli tutvustatakse kriteeriumeid bakalaureuse- või magistriseminarides. Kui seda ei tehta, tasub õppejõult või enda lõputöö juhendajalt nende kohta uurida.
Meie uurimuse näide (2/13) Loe uurimusest lähemalt avalehelt. Loe uurimuse eelmist sammu siit.
17.04-18.04.2024 toimus Eesti Rakenduslingvistika Ühingu (ERÜ) aastakonverents, mille teema oli keelte mitmekesisus ja varieerumine ning kuhu sai esitada poster- ja suuliste ettekannete ideid. Plaanisime uurimuses otsida pealkirjade sarnasusi ja erinevusi ehk varieeruvust, mistõttu paistis, et meie teema võiks konverentsile sobida. Formaadina näis asjakohasem suuline ettekanne. Nii said paika kaks olulist asja: teksti formaat (suuline ettekanne koos slaidiesitlusega) ja selle valmimise tähtaeg (hiljemalt konverentsi toimumise aeg). Seejärel tegime ajakava (vt Kirjutamisprotsessi planeerimine).
