Tagasiside saamine ja andmine
Igasugune tekst – sealhulgas akadeemiline tekst – on suhtlusolukord: teksti autor ehk saatja edastab tekstiga oma sõnumit lugejale ehk vastuvõtjale. See tähendab, et samamoodi nagu päriselus või sõnumi teel teistega suheldes, paned sa ka akadeemilist teksti kirjutades oma mõtted sõnadesse eesmärgiga, et keegi teine jõuaks nende sõnade lugemise kaudu sellesama mõtteni, mida sina jagada soovisid. Akadeemilise teksti kirjutamise puhul võib see ülesanne olla keerulisem kui igapäevasuhtluses (nt suulistes vestlustes pere või sõpradega), sest kirjutamise ajal ei ole sul võimalust vastuvõtja ehk lugeja reaktsiooni jälgida. Seega ei saa ka vastavalt reaktsioonile oma teksti jooksvalt täiendada või pärast täpsustavatele küsimustele vastata. Küll aga on sul võimalus küsida akadeemilisele tekstile selle valmimise käigus tagasisidet.
Tagasisidet küsides näed sa enne teksti lõppversiooni esitamist, kuidas lugejad teksti või teksti osade eri versioonidele (s.o mustanditele) reageerivad, millised mõttekäigud on nende jaoks loogilised ja mis jääb ebaselgeks. Tagasiside on kasulik igas kirjutamisprotsessi etapis – nii kavandamise, mustandite kirjutamise kui ka viimistluse osas. Sinul võivad teksti autorina jääda märkamata kohad, mida peaks edasi arendama või mis on ebavajalikud, sest oled oma töö ja teemaga tuttav. Samuti võib sul autorina olla keeruline teksti kriitiliselt vaadata ning suuremaid parandusi ette võtta, sest tunned, et oled kõik mõtted juba piisavalt selgelt kirja pannud. Seetõttu on hea, kui teksti loeb ja kommenteerib keegi, kellel on töö suhtes värskem pilk.
Tähtis on, et tagasiside tuleks just pooleli olevale, mitte valmis tekstile, sest tänu tagasisidele on sul võimalik seda sama teksti veel paremaks muuta. Lisaks on viimistlemata tekstis lihtsam suuremaid muudatusi teha. Nii teistele tagasisidet andes kui ka enda tekstidele tagasisidet küsides tuleks keskenduda selles kirjutamisetapis vajalikele teemadele: see tähendab, et näiteks ei ole mõistlik hinnata teksti õigekirja, kui kirjutajal on käsil alles argumentide sõnastamine. Oma tööjärge jm tagasisidestamiseks vajalikku saad tagasisidestajale kirjeldada kaaskirjas, mis on soovituslik kirjutada iga teksti juurde, mille teistele lugemiseks annad (loe lähemalt altpoolt).
Sinu mustandeid võivad lugeda näiteks kaasüliõpilased, kellel võib olla teadmisi sinu ainevaldkonnast ning kes ise parasjagu sarnaseid töid kirjutavad (s.o kaasõppija tagasiside, ingl peer review). Kui palud oma perel ja sõpradel mustandeid tagasisidestada, siis pea meeles, et lähedastel on raskem kriitiline olla ning samuti ei pruugi nende teadmised teema kohta olla piisavad. Tagasisidet on võimalik saada ja anda nii kirjalikult kui ka suuliselt. Mõlemad tagasisidevormid on kasulikud ja võimalusel tuleks lisaks kirjalikule tagasisidele ka suuline tagasisidekohtumine läbi teha. Kirjalike kommentaaride eelis on see, et teksti autoril on nende juurde igal hetkel võimalik tagasi minna ja nendega endale sobival ajal tegeleda. Suuline tagasiside aga võimaldab pikemad selgitusi saada ja vajadusel täpsustavaid küsimusi küsida.
Pane tähele: lõputöö
Bakalaureuse- või magistritöö kirjutamisprotsessis annab põhiliselt tagasisidet sinu juhendaja (või juhendajad). Selleks et saaksid juhendaja väärtuslikke kommentaare oma töö täiendamisel arvesse võtta, on oluline, et ta oleks kirjutamisprotsessi kaasatud juba selle varastes etappides. Lepi juhendajaga kokku regulaarsed kohtumised ja tähtajad, millal talle oma mustandeid lugeda saadad – nii on tal võimalik nii teksti kui ka sinu oskuste arendamisse võimalikult palju panustada.
Kaaskiri
Selleks et tagasisidestaja (nt õppejõud, kaasüliõpilased, lõputöö juhendaja) saaks sulle anda võimalikult asjakohast ja kasulikku tagasisidet, peab ta teadma, mida sa tekstis seni teinud oled ning mille kohta sa kõige enam tagasisidet soovid. Selleks lisa tagasisidestamiseks esitatava teksti algusesse kaaskiri, kus annad teada, mida ja miks sa kirjutad ning kuidas sa soovid, et seda teksti loetakse ja tagasisidestatakse. Teisisõnu, milliste probleemide ja küsimustega seoses ootad nõu ning missugustele aspektidele ei ole veel vaja tähelepanu pöörata.
Tagasisidestajale esitatava teksti algusesse lisatud kaaskirja võiksid kirjutada üldisemad küsimused ja suunised ning konkreetseid tekstiosi puudutavad küsimused teksti kõrvale (nt MS Wordis lisa kommentaar tekstiosa külge) – nii leiab tagasisidestaja vajaliku koha üles. Kaaskirja lugemine/kirjutamine ei tohiks võtta rohkem aega kui teksti enda lugemine/kirjutamine. Kaaskiri püüa kirjutada lühidalt ja konkreetselt, aga jälgi, et oleksid esitanud vajaliku info asjakohase tagasiside saamiseks.
Esiteks on kaaskirja kirjutamine sulle endale kasulik, sest oma seniste töösammude kirjeldamine ja tekkinud probleemide sõnastamine võib aidata sul ise oma küsimustele lahendused leida. Näiteks võid hakata kaaskirjas tagasisidestajalt küsima, kas teise lõigu näide selgitab sinu väidet, kuid küsimuse sõnastamise käigus tuled ise veenvama näite peale. Nii saad selle enne teksti tagasisidestamiseks andmist ära muuta või jätta lugejale märke, et tegeled sellega. Teiseks on kaaskirja järgi antud tagasiside asjakohasem – kaaskirjata või liiga üldiselt sõnastatud kaaskirjaga mustandile antud tagasiside ei pruugi sulle kasulik olla, sest tagasisidestaja on pidanud ise arvama, millist tagasisidet ja mille kohta sa ootad. Seetõttu on tähtis, et oleksid kaaskirjas aus, mis tähendab, et ka probleemide väljatoomist ei maksa häbeneda – kirjutamine, sh tagasiside andmine ja saamine, on koostöö, mis tähendab, et lugeja(d) on n-ö sinu poolt ja tegutsevad koos sinuga teksti edenemise hüvanguks.
Kaaskirjas too välja:
- teksti taustainfo: missuguse tööga on tegemist, miks sa seda kirjutad, kus sa oma tööjärjega oled, mis on praegused murekohad tekstiga;
- mille kohta tagasisidet ootad;
- millistele tekstiosadele või aspektidele sa praegu tagasisidet ei soovi;
- kas oled lisanud kommentaare konkreetsete tekstikohtade külge;
- (vajadusel) mis ajaks ja mis kujul tagasisidet ootad;
- muu info, mis on sinu arvates tagasisidestajale oluline kasuliku tagasiside andmiseks.
NB! Kui keegi (nt juhendaja) tagasisidestab sinu teksti (nt lõputöö) mitmendat korda ja teil on varasemad kokkulepped, mis siiani kehtivad (nt mis kujul tagasisidet anda), siis ei pruugi sa neid igas kaaskirjas korrata (aga kindlasti kooskõlasta see juhendajaga).
Kaaskirja kirjutades arvesta sellega, kui palju on lugejal aega seda lugeda (või kui palju ta võiks sinu hinnangul selleks aega pühendada). See aitab sul oma küsimusi prioritiseerida (ehk mõtle, millele sa kindlasti ja praeguses etapis enim lugeja arvamust tahad). Samuti mõtle sellele, missugust tagasisidet lugeja sulle anda saab. Näiteks võib kursusekaaslane anda sulle nõu teksti arusaadavuse või struktuuri loogika kohta, aga terminoloogilised või muud erialateadmisi eeldavad küsimused võiksid pigem kirjutada kaaskirja, mis läheb õppejõule/juhendajale. Samuti vaata üle, kas midagi, mida mõtlesid lugejalt küsida, saaksid ise välja selgitada (nt kas oled oma tekstis kasutanud nõutud arv allikaid või kas viitamine on nõuetekohane).
Kaaskiri peaks olema kirjutatud viisakalt ja sõbralikult. Soovitame tagasisidestaja poole pöörduda (Hea tagasisidestaja), kasutada hüvastijätuvormeleid (Tänulikult, Ette tänades vms) ja muid viisakusi ning tänada varasema tagasiside eest. Kaaskirja kirjutamisel ole siiras, st et kirjuta nii, nagu sulle on loomulik (ja lugejale arusaadav), sh lugeja poole pöördumisel ja tänamisel.
Vt ka kaaskirja kontrolloendit.
Tagasiside andmine
Lisaks teistelt tagasiside saamisele võid kokku puutuda ka tagasiside andmisega – nt tagasisiderühmas või mõnes seminaris. Mõnes aines võib kaasõppijate tööde tagasisidestamine olla lausa kohustuslik ülesanne. Uurimused on näidanud, et tagasiside andmine on kirjutamisprotsessis kasulikumgi kui tagasiside saamine, sest teiste tekstide tagasisidestamine õpetab oma tekste kriitilise pilguga üle lugema ja analüüsima (vt nt Lundstrom, Baker 2009; Cho, MacArthur 2011). Tagasisidet saad hakata andma pärast teksti ja kaaskirja (või muude suuniste) saamist.
Kui teksti autor on tööle kirjutanud kaaskirja, peaksid tagasiside andmist alustama selle hoolikast lugemisest. . Nii on sul enne lugemist selge, millele peaksid tekstis (rohkem) tähelepanu pöörama. Kaaskirjas on üldjuhul kirjas teksti taustainfo, sh ülesanne, teksti eesmärk ja info selle kohta, kus on teksti autor oma tööjärjega; ka leiad sealt autori põhilised probleemid tekstiga ja küsimused, millele autor tagasisidet soovib (vt ülalt osa "Kaaskiri"). Tagasisidet andes ongi kõige olulisem keskenduda sellele, mida autor kaaskirjas küsinud on. Näiteks, kui autor on küsinud tagasisidet teksti struktuuri kohta, pole sul tagasisidestajana vaja kommenteerida teksti õigekirja (kui just õigekiri ei sega teksti sisust aru saamist).
Kui tekstil puudub kaaskiri, kaaskirjas puuduvad küsimused, millele autor tagasisidet soovib, või on üksnes üldsõnalised palved (nt "Kommenteeri kõike, mida peaks parandama"), siis mõtle esmalt, millisest tagasisidest võiks autorile enim kasu olla. Soovitame tagasisidet andes keskenduda ennekõike sisule – jälgida, kas mõttekäigud on arusaadavad ja loogilised, kas tekst on sidus, argumendid mõistetavad jms. Kui sa tead ülesannet / teksti juhist, siis võid selle ette võtta ning võrrelda, kas tekst vastab ülesandele/nõuetele. Tagasisideks kirjuta, mis kohad ja miks sinu arvates ülesandele vastavad ning mis tundub tekstis puuduvat.
Tagasisidet andes mõtle sellele, et autor sinu kommentaaridest aru ja kasu saaks. Kui jätad teksti külge kommentaari sisuga “???”, on autoril ilmselt raske mõista, mida sa selle kommentaariga mõelnud oled, mistõttu ta ei saa seda tagasisidet ka kasutada enda töö paremaks muutmiseks. Kommentaarides ole piisavalt konkreetne: midagi arvates tuleb arvamusi ka põhjendada (nt "see argument pole veenev, sest puudub konkreetne näide"). Võimalusel kirjuta kommentaar konkreetse tekstikoha külge, et teksti autor näeks, millist kohta sa täpselt silmas oled pidanud. Kui mõni koht on ebaselge, proovi selgitada, kuidas sina sellest aru saad või mis ja miks selles kohas segadust tekitab. Probleemi välja tuues katsu pakkuda ka võimalikke lahendusi, nõuandeid või näiteid, kuidas teksti muuta (nt "see mõte jääb arusaamatuks, võib-olla alustada lõigu lõpust?"). Lisaks teksti probleemidele ja kitsaskohtadele too kindlasti välja teksti tugevused ja kiida teksti autorit. Ka kiituses ole konkreetne, mitte üldsõnaline, ning seo oma tähelepanekud kindlate tekstikohtadega (nt “see koht mulle meeldib, sest oled allikatest saadud infot enda analüüsiga hästi sidunud”).
Sinu roll tagasisidestajana on olla värske pilguga lugeja ja heasoovlik nõuandja, kes suunab ja julgustab autorit, osutab teksti puudustele ning soovitab parandusi ja täiendusi. Tänu sinu tagasisidele märkab autor teksti tugevusi ja vajakajäämisi, võib ületada kirjutamistõkke ja õigeaegselt jõuda läbimõeldud ja tervikliku tulemuseni. Seetõttu ole tagasisidet andes viisakas, sõbralik ja lugupidav, mõtle oma kommentaarid hästi läbi ning sõnasta need üheseltmõistetavalt.
Kõige tõhusam tagasiside on siis, kui kirjalikele tähelepanekutele järgneb suuline tagasiside. Suulises tagasisides on teksti autoril võimalik paluda tagasisidet täpsustada, soovitusi arutada ning sina saad jagada tagasisidele lisaselgitusi. Kirjalikku ja suulist tagasisidet kombineeritakse näiteks tagasisiderühmades.
Tagasi: Mustandite kirjutamine
Edasi: Mustandite täiendamine tagasiside põhjal
Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.