Kui oled oma mustandile tagasisidet saanud (nt tagasisiderühmast, õppejõult või lõputöö juhendajalt), saad selle põhjal hakata oma teksti muutma ja täiendama. Tegele saadud kommentaaridega esimesel võimalusel pärast kirjaliku (ja suulise) tagasiside saamist, kuna nii on sul teistelt saadud mõtted värskelt meeles. Enne teksti kohendama asumist tee omale mustandist koopia, et vajadusel selle juurde tagasi pöörduda.
Kuigi tagasiside mistahes tekstile on väga väärtuslik, tuleb meeles pidada, et lõpuks vastutad oma teksti eest sina ise. Kuna igasugune tagasiside on subjektiivne, võivad tagasisidestajate kommentaarid olla vahel ka üksteisele vastukäivad. Näiteks võib üks tagasisidestaja leida, et teatud teemast tuleks pikemalt kirjutada, kuid teise tagasisidestaja arvates on sama mõttearendus üleliigne. Sellisel juhul on sinu kui teksti autori otsustada,milliseid kommentaare sa arvesse võtad. Tagasiside aitab sul näha teksti tugevusi ja potentsiaalseid probleemkohti, mitte ei ütle sulle ette, mida sa muutma pead.
Samuti on oluline, et teksti ülevaatamiseks ja kohendamiseks oleks sul jäetud piisavalt aega. Nii tasub juba kirjutamisprotsessi alguses oma ajakavasse sisse planeerida tagasisiderühmalt või juhendajalt tagasiside küsimise kuupäevad ning aeg tagasiside põhjal teksti muutmiseks.
Muudatused, mida tekstis teed, sõltuvad sellest, millises töö etapis sa oled. Kui küsisid tagasisidet sisulistele aspektidele (nt väidete veenvus ja asjakohasus), tee enda tekstiski esmalt sisulisi muudatusi. Sealjuures ei tasu karta ka tervete lõikude muutmist, sest nii saad uued mõtted selgemalt ja sidusamalt olemasolevasse teksti lisada. Sõnastuse täpsustamisele või terminite selgitustele pööra töö esimestes etappides tähelepanu vaid juhul, kui tagasisidestajale on midagi arusaamatuks jäänud. Kui tunned, et mõni kommentaar on küll väärtuslik, aga sinu praeguses tööetapis seda rakendada ei saa või pole mõtet (nt stiili puudutav tagasiside, sest teksti sisu veel muutub), siis pane see omale edaspidiseks kirja.
Mustandiga edasi töötamine ei tähenda alati terve teksti uuesti ümbertegemist, vaid oma kirjapandu korduvat lugemist ja jooksvat muutmist. Seejuures ei tasu võtta eesmärgiks kõik parandused korraga ära teha. Pigem vali igaks ülelugemiseks mõni kindel aspekt, millele sel korral tähelepanu pöörad, näiteks argumentide ülesehitus või struktuur.
Pikema teksti ja/või suurema tagasiside hulga puhul võib olla abiks eraldi paranduste plaani (revision plan) tegemine. See tähendab, et kirjutad enda jaoks üles, milliseid osi saadud tagasisidest ja kuidas sa kavatsed rakendada, sh millises järjekorras. Kui oled saanud sellist tagasisidet, mis eeldab tekstis suuremate muudatuste tegemist, siis on mõistlik see enda jaoks etappideks jagada ning lisada plaani etappides sisalduvad konkreetsed tegevused. Paranduste plaanil pole üht konkreetset ülesehitust või kindlat malli – koosta see vastavalt vajadustele ja harjumustele. Peamine on, et see aitaks sul tagasisidest maksimaalset kasu saada ning kirjutamist jätkata.
Täiendatud teksti(osa)dele on kasulik veel kord tagasisidet küsida, et kontrollida, kas tekst muutus täpsemaks, põhjendatumaks ja selgemaks. Hiljem saad küsida tagasisidet sama mustandi teiste aspektide kohta, nt sidususe, allikate kasutamise ja stiili kohta. Kõige viimasena pööra tähelepanu trükivigadele, õigekirjale ja kirjavahemärkidele (vt ka ptk-i “Viimistlemine”). Kuigi mustandeid võiks kirjutada, tagasisidestada ja täiendada lõputult, tuleb ära tunda, millal on sobiv aeg lõpetada. Ühel hetkel ei ole teksti järjepidev ümberkirjutamine enam efektiivne. Ülemõtlemist aitab vältida näiteks see, kui mustandi pärast paranduste tegemist mõneks ajaks kõrvale paned ja muude osade kirjutamise ette võtad. Teisalt võib sul kirjutamise käigus tekkida mõtteid teema laiendamiseks. Vahel võid niimoodi jõuda uue ja huvitava käsitluseni, kuid pea sealjuures silmas töö fookust, mahtu ja ajaressurssi – kõiki lisamõtteid ei jõua töös käsitleda. Järjel püsida ja valikuid teha aitab sul ajakava, mida oled kirjutamisprotsessi käigus uuendanud. Lõputöö puhul kooskõlasta suuremad muutused töö suunas või ülesehituses kindlasti juhendajaga.
Meie uurimuse näide (12/13) Loe uurimusest lähemalt avalehelt. Loe uurimuse eelmist sammu siit.
Kuna slaidiesitluse tagasisidestaja asetas end ettekande kuulaja ja jälgija rolli, juhtis ta tähelepanu asjadele, mille muutmine muudaks kogu ettekande jälgimise kuulajate jaoks lihtsamaks: näiteks selle asemel, et nimetada pealkirjade panemise põhjendusi nimetustega “kategooria A,B,C”, soovitas ta tähed asendada kategooriaid sisuliselt kokkuvõtvate sõnadega. Lisaks andis ta soovitusi, kuidas ettekande lõpus mõtteid kokku võtta ning tuletas meelde, et kui ettekande pealkiri on küsimus (meie pealkiri oli “Pealkiri: kas vapustav ja intrigeeriv või neutraalne ja informatiivne?”), siis peab ettekande lõpuks sellele küsimusele ka vastuse saama. Tagasiside põhjal tegime slaidiesitluses muudatusi. Kui mõni tagasisidestaja tähelepanek puudutas mitut slaidi (nt see, et osakaalu võiksid näidata täisarvud), vaatasime kogu slaidiesitluse üle ja ühtlustasime need kohad.
