Mustandid

Sisukord

1. Mustandite kirjutamine
2. Tagasiside
3. Kirjutamisrühm
4. Mustandite täiendamine tagasiside põhjal

Kui oled otsinud ja lugenud allikaid ning kavandanud oma töö ja teksti, liigud edasi mustandite kirjutamise etappi (vt joonis 1). Selles kirjutamise etapis koondad ja struktureerid oma esialgsed mõtted, seostad need allikatega ja hakkad selle põhjal oma teksti kirjutama. Mustandeid mitu korda läbi kirjutades saad igas tekstiversioonis keskenduda kindlale töö aspektile, osale või teemapunktile. Iga mustandiga selgineb sulle endale käsitletav teema ning täpsustub sinu mõtteväljendus. 

Mustandite kirjutamise juurde kuulub tagasiside – kui küsid ja saad oma tekstiosadele alates protsessi algusest regulaarselt tagasisidet (nt juhendajalt või kirjutamisrühmalt), siis näed kohe, missugused kohad on hästi õnnestunud ja millised jäävad ebaselgeks, ning saad aegsasti oma teksti muuta või täiendada. See tähendab, et mustandid võivad töö käigus ka ulatuslikult muutuda: võib-olla pead mõnest tekstiosast üldse loobuma või sisu täiesti ümber kirjutama.

Kasutatud allikad

Cho, K.; MacArthur, C. (2011). Learning by Reviewing. In Journal of Educational Psychology, vol. 103, no. 1 (pp. 73–84).

Dysthe, O., Hertzberg, F. & Hoeø, T. L. (2010). Skrive for å lære. Skriving i høyere utdanning (2. utgave). Abstrakt forlag.

Elbow, P. (1998). Writing without Teachers (2. ed). Oxford University Press.

Huisman, B.; Saab, N.; van Driel, J.; van den Broek, P. (2018). Peer feedback on academic writing: undergraduate students’ peer feedback role, peer feedback perceptions and essay performance. In Assessment & Evaluation in Higher Education, 43:6, (pp. 955–968).

Jürine, A.; Leijen, D. A. J.; Tragel, I. (2013). Akadeemiliste tekstide kirjutamine: humaniora. Tartu Ülikool: AVOK – Akadeemilise Väljendusoskuse Keskus. Kättesaadav: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48450/avok_humaniora_final.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Jürine, A.; Leijen, D. A. J.; Tragel, I. (2017). Tagasiside kirjutamisprotsessis. Oma Keel 1, 17–24.

Jürine, A., Tragel, I. (2018). Mustandi kirjutamise kunst. Oma Keel 1, 50–55.

Leijen, D. A J. (2016). Advancing writing research: an investigation of the effects of web-based peer review on second language writing. (Doctoral dissertation). Tartu: Tartu University Press. DOI: http://dx.doi.org/10.13140/RG.2.2.23229.67041

Lundstrom, K., Baker, W. (2009). To give is better than to receive: The benefits of peer review to the reviewer’s own writing. Journal of Second Language Writing, 18(1), 30–43.

Mayer, P. (2015). 300 Tipps fürs wissenschaftliche Schreiben. Paderborn: Ferdinand Schöningh.

Mikkelsen, J. B. (2010). Writing Groups: Why and How? In Teaching and Learning Unit of Social Sciences (pp. 1–35). The University of Copenhagen.

Murray, D. M. (1984). Teach writing as a process not product. In Rhetoric and composition: A sourcebook for teachers (2nd ed.) (pp 89–94). Portsmouth, NH: Boyton/Cook.

Nelson, M. M.; Schunn, Chr. D. (2009). The nature of feedback: how different types of peer feedback affect writing performance. In Instructional Science, vol. 37 (pp. 375–401).

Tragel, I., Jürine, A. (2019). Plagiaadist. Ilma vitsata. Oma Keel 1, 76–83.

Yallop, R. M. A. (2020). The affect and effect of asynchronous written artefacts (cover letters, drafts, and feedback letters) within L2 English doctorate writing groups. (Doctoral dissertation). Tartu: University of Tartu Press. DOI: http://dx.doi.org/10.17239/jowr-2021.12.03.0http://dx.doi.org/10.17239/jowr-2021.12.03.022

Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.