Kavandamine

Sisukord

1. Ülesande mõistmine ja hindamiskriteeriumid
2. Teema valimine
3. Argumenteerimisest
4. Akadeemilise teksti struktuurist
5. Töö eesmärgi, uurimisküsimuste ja hüpoteesi sõnastamine
6. Kavandite kirjutamine
7. Kirjutamisprotsessi planeerimine

Ilmselt oled kirjutama õppimisel puutunud kokku ennekõike lähenemisega, mis keskendub tulemusele – sulle antakse ette valmis teksti nõuded, kuid ei selgitata, kuidas valmis tekstini jõuda. Meie soovime sulle näidata, et hea tulemuse saavutamiseks on kõige olulisem keskenduda protsessile. Protsess koosneb olemuslikult erinevatest ja eri eesmärgiga etappidest (vt joonist 1).  Igas etapis pühendud korraga ühele tegevusele ning nii annad teksti igas aspektis endast maksimumi.


Joonis 1. Tulemuskeskses tekstiloomes tegeletakse kõigi tekstiloome tasanditega samal ajal. Protsessikeskses tekstiloomes on tegevused mõtestatult osadeks jagatud ja nii saab keskenduda korraga ühele tegevusele. See hoiab kokkuvõttes aega kokku ja viib parema tulemuseni.

Kirjutamisprotsessis on väga oluline jälgida, et kõigepealt keskenduksid sisule ning alles seejärel tegeleksid keele, stiili jm väliste aspektidega. Korrektne ja akadeemilise stiiliga väljendus on väga oluline, aga sellel ei ole väärtust ilma mõtteka sisuta. Tähtis on meelde jätta, et hea tekst ei valmi ühekorraga, vaid pidevalt täiendades ja uuesti läbi kirjutades.

Sisule keskenduva kirjutamisprotsessi võib jagada kolmeks etapiks: kavandamine, mustandite kirjutamine ja teksti viimistlemine (vt joonist 2). Kuigi need etapid järgnevad üksteisele, ei pruugi kogu kirjutamisprotsess olla lineaarne. Pikemaid kirjutisi, sh lõputöid kirjutades ei läbita neid etappe tavaliselt tervikuna järjest, vaid töid koostatakse väiksemate osade kaupa (nt peatükid, alapeatükid). Seejuures ei kirjutata ka üht osa kohe algusest lõpuni täielikult valmis, vaid tehakse mustandeid mitu korda ümber.

Joonis 2. Kirjutamisprotsessi etapid.

Kavandamise etapp on töö vundament. Pärast ülesande ja hindamiskriteeriumite mõistmist ja läbitöötamist tuleb planeerida aega ja tegevusi, et kõik vajalik saaks õigel ajal valmis. Seejärel saad hakata kavandama töö sisu: koguda mõtteid töö teemaks, määratleda töö eesmärgi; otsida, valida ja lugeda allikaid. Selles etapis paned kirja oma töö jaoks vajalikud märksõnad, ideed ja suunad. Kavandamise etapi lõpus vaata kindlasti oma kirjutamisprotsessi ajakava üle ja kui vaja, täpsusta seda.


Kasutatud allikad

Jürine, A.; Leijen, D. A. J.; & Tragel, I. (2013). Akadeemiliste tekstide kirjutamine: humaniora. Tartu Ülikool: AVOK – Akadeemilise Väljendusoskuse Keskus. Kättesaadav: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48450/avok_humaniora_final.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Jürine, A.; Leijen, D. A. J.; & Tragel, I. (2017). Tagasiside kirjutamisprotsessis. Oma Keel 1, 17–24.

Jürine, A.; & Tragel, I. (2018). Mustandi kirjutamise kunst. Oma Keel 1, 50–55.


Argumenteerimise osa allikad

Dowden, B. (s.a.). Fallacies. https://iep.utm.edu/fallacy/#AppealtoEmotions. Vaadatud 6.02.2024.

Eesti Väitlusselts = Andresoo A.; Gnadenteich, S.; Haamer, E.; Jõgi, T.; Keerberg, C.-M.; Kriis, K.-E.; Kriisa, L.; Kull, M.; Küüsmaa, M.; Loor, M.; Niido, E.; Ots, H.; Parts, K.; Perijainen, V.; Ruul, S.; Rästas, B.-P.; Sõber, T.; Tarkin, A.; Tarkin, M.; Tiks, J.; & Vahtrus, S. (2023). Argumenteerimine. Kättesaadav: https://oppematerjalid.argument.ee/sissejuhatus/argumenteerimine-ja-umberlukkamine/, vaadatud 6. jaanuar 2024.

Kiik, L.; Käpp, K.; Laar, T.; Tammepõld, M.-M.; Miilman, E.; Nurmela, A.; & Roos, R. (2022). Mõttest sisulõiguni. Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ajaveeb. https://www.blog.keel.ut.ee/eesti-keele-eksam/mottest-vaideteni/ Vaadatud 6.02.2024.

Rex, L. A.; Thomas, E. E.; & Engel, S. (2010). Applying Toulmin: Teaching Logical Reasoning and Argumentative Writing. The English Journal 99, 6, 56–62. http://www.jstor.org/stable/20787669

Teiva, N. K. (2022). Hoiaku väljendamine eesti keele riigieksami ettevalmistuskursuse kirjandites. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/82641

Toulmin, S. (2003). The Uses of Argument. Updated Edition. New York: Cambridge University Press.

Toulmin Argument. Purdue Online Writing Lab (s.a.) https://owl.purdue.edu/owl/general_writing/academic_writing/historical_perspectives_on_argumentation/toulmin_argument.html


Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.