Isikukasutus

Akadeemilise stiili kasutamise alla kuulub ka see, millises isikus otsustad teksti kirjutada: kas eelistad impersonaalset või isikulist stiili. Kindlasti oled märganud, et neutraalset stiili seostatakse sageli just impersonaalsusega: soovitatakse ja isegi nõutakse umbisikulise tegumoe (nt analüüsitakse) või muude ümberütlevate väljendite kasutamist (nt töö käsitleb), et vältida tekstis mina-vormi. 

On tõepoolest valdkondi, kus tavatsetakse kasutada impersonaalset stiili, ja seepärast tuleks sul esmalt tutvuda oma valdkonna traditsioonide ja nõuetega – nende kohta võid leida teavet näiteks oma eriala üliõpilastööde koostamise juhendist vms allikast ning uurida täpsemalt õppejõu või lõputöö juhendaja käest. Üldmulje valdkonna tavadest saad ka avaldatud teadusartikleid lugedes. Tavade järgimine on oluline selleks, et sinu tekst mõjuks vastuvõetava ja sina ise valdkonna asjatundjana.

Kui aga sinu valdkonnas puuduvad ranged reeglid teadusteksti isikukasutuse kohta, siis tasub meeles pidada, et impersonaalsus ei seisne mitte üksnes mina-vormi, vaid just liialt isikliku stiili vältimises. See tähendab, et ei sobi näiteks kurta töö käigus ette tulnud raskuste või kõhkluste üle (nt Tundsin suurt muret) ega esitada isiklikke, ent põhjendamata arvamusi (nt Mulle tundub, et). Akadeemiline stiil välistab ka liialt sagedase enesele osutamise ja seeläbi enese isiku rõhutamise, sh omastavalise täiendi abil (nt minu uurimus, minu hinnangul). Seega, kui suudad teksti luues nendest ohtudest hoiduda, siis sobib kasutada ka mina-vormi.

Kuigi mõned üliõpilastööde juhendid nõuavad, et valitud stiilist tuleb kinni pidada terve töö ulatuses, on akadeemiliste tekstide tegelik keelekasutus siiski varieeruv. Kui oled valinud isikulise stiili, siis mõtle selle üle, missugustes töö osades on see sobivam. Näiteks lõputöö puhul võib mina-vorm olla asjakohane töö sissejuhatuses, kus selgitad oma eesmärke ja esitled tööd, või meetodiosas, kus räägid materjali ja meetodi valikust. Teooria- ja tulemuste osas seevastu võib mina-vormi kohata küll, aga harvem, sest seal kõnelevad teised autorid või esitatakse tulemused. Oluline on siiski hoiduda mina-vormi ja umbisikulise tegumoe kasutamisest läbisegi nii, et see ei lase teksti üheselt mõista või mõjub stiililiselt hüplikuna.

Tagasi: Mida viimistlemisel jälgida
Edasi: Viimistluse kontroll-loend

Kommentaarid, soovitused ja kogemused selle teema kohta saab lisada siia.