Allika sisust ülevaate saamiseks vaata esmajoones üle e- või paberraamatu eessõna, sisukord ja märksõnade loend. Kui märkad mõnda teemakohast peatükki, loe selle sissejuhatust ja kokkuvõtet. Artiklite puhul on hea kõigepealt läbi lugeda artikli alguses olevad võtmesõnad ja lühikokkuvõte (abstrakt) ning seejärel artikli sissejuhatus ja kokkuvõte. Kui sa alles otsid oma tööks sobivaid allikaid, siis ei pea allikaid väga põhjalikult lugema, peaasi, et saaksid üldise pildi sellest, mida allikas käsitletakse (loe lähemalt pindmisest ja süvalugemisest peatükist “Allikate lugemine”). Kui digiallika puhul pealtnäha tundub, et see sinu töö jaoks sobib, siis salvesta selle fail või link. Selleks soovitame Zotero-rakendust, kus on hea allikaid lugeda, hallata ja nendega töötada.
Allikate haldamiseks võid kasutada brauseri järjehoidjaid või luua arvutisse eraldi kaust, kuid soovitame kasutada Zoterorakendust. Zotero installimise ja seadistamise kohta leiad eestikeelset infot nt siit: https://sisu.ut.ee/zoterojuhend/avaleht. Sellega saad koondada kõik allikad ühte kohta, neid eraldi rühmitada (vt pilt 1, nr 1), kaustadesse süstematiseerida (nr 2) ning ka teistega jagada (nr 3). Kuna Zoterol on veebiliides, saad faile nupuvajutusega rakendusse salvestada ning teostele lisanduvad automaatselt allikakirjed e metainfo (nr 4). Allikaid salvestades tuleks kirjed kohe üle vaadata, sest need võivad korrigeerimist vajada. Kirjeid saad vajadusel käsitsi täiendada. Allikatele saad lisada ka märkmeid (nr 5) ja teemasilte (nr 6) ning allikaid teemade kaupa otsida (nr 7).
Pilt 1. Zotero avavaade. Vasakul on gruppide, rühmade ja kaustade hierarhia ning teemasiltide otsingukast. Keskel on vastava kausta artiklid. Paremale jäävad artikli info ning märkmete ja teemasiltide lisamise võimalused.
Zotero on hea rakendus lugemispäeviku pidamiseks (loe lähemalt Allikate lugemine — “Lugemispäevik”). Selles saad salvestatud tekstide osi eri värvidega markeerida (vt pilt 2, nr 1) ja kastidega piirata (nr 3) ning lisada ka kleepmärkmeid (nr 2). Kõigi kolme markeerimisviisi puhul saad lisada märgitud ala juurde kommentaare (nr 4). Hiljem saad märkmed salvestada, et need oleksid ühes kohas koos (vajutades avavaates vasaku hiireklahviga vastava allika peale ning valides Add Note from Annotation).
Pilt 2. Zoteros avatud artikkel, mille teksti saab markeerida, kastidega piirata ning lisada ka kleepmärkmeid. Kõikide markeerimisvõimaluste puhul saab valitud kohta lisada kommentaari.
Kui lisad Zotero pistikprogrammi ka MS Wordi või Google Docsi (pilt 3), saad viiteid teksti kiiremini lisada (nr 1). Kirjutamist lõpetades saad lasta Zoterol koostada kirjanduse loetelu, kus on kõik tekstis mainitud allikate kirjed (nr 2). Endale sobiva viitamissüsteemi saad Zoterost valida: Edit → Preferences → Cite.
Pilt 3. Google Docsi Zotero-laiendusega saab teksti lisada viiteid ja kirjanduse loetelu.
Meie uurimuse näide (7/13) Loe uurimusest lähemalt avalehelt. Loe uurimuse eelmist sammu siit.
Kuna allikaid tuli otsingus palju välja, pidime neid hoolega valima. Selleks hindasime teemakohasust ja usaldusväärsust, mida tegime paralleelselt (vt ka Allikate sõelumine: usaldusväärsus). Esmalt määratlesime, mis tekstiga on tegemist. Olime otsustanud keskenduda uurimustele, sest otsisime ideid meie uurimuse teema fookustamiseks ja katse ehitamiseks. Teemakohasust vaatasime pealkirja ja abstrakti järgi. Nii püüdsime vältida allikatesse uppumist, mis mõnel meie töörühma liikmel on varasemalt juhtunud. Lisaks vaatasime allikate loendit, aga tihti ja mõistetavalt olid seal teised sarnased uurimused kirjas. Kuna allikate lugemise eesmärk oli tuua eri näiteid, kuidas pealkirju on uuritud või uurida saaks, ei töötanud me näiteks läbi kõiki pealkirjade pikkust analüüsivaid uurimusi. Paratamatult süvenesime ka asjakohasena näivatesse tekstidesse, mis siiski osutusid filosoofiliseks mõtiskluseks või emotsionaalseks heietuseks. Näiteks tuli vasteks kirjandusteadlase Gérard Genette’ mõtisklus pealkirja olemusest, mida hakkasime huviga lugema, kuid peagi märkasime, et selles pole meile tarvilikku uurimuslikku infot. Uurimisteemade kaardistamiseks jäi allikaid alles kümmekond.
