Tere tulemast kirjutamisprotsessi toetavasse teavikusse, hea üliõpilane!

Siit leiad pidevalt täiendatava veebimaterjali, mis on mõeldud akadeemiliste tekstide kirjutamise toetamiseks. Akadeemiliste tekstide all peame silmas nii lühemaid kui ka mahukamaid argumenteerivaid ja allikatel põhinevaid tekste, mida ülikoolis kirjutatakse, sh pikemad kirjalikud eksamivastused, esseed, kokkuvõtted, seminari- ja lõputööd. Ehkki lõputöö kirjutamine on pikem ja töömahukam kui ainekursustel nõutavate kirjalike tööde koostamine, on kõigi tekstide loomisprotsess üldjoontes sarnane.

Me oleme veendunud, et kirjutamine on õpitav oskus, mitte kaasasündinud anne. Kirjutamisõpetus võib ainekursustel aga üsna napiks jääda, mistõttu lasub üliõpilastel tihti kohustus iseseisvalt kirjutamisprotsessi mõtestada alates teema kohta varem kirjutatud tekstide lugemisest kuni teksti viimistlemiseni (Kruse 2003: 27). Kirjutamine muutub oluliselt kergemaks, kui selle protsessi etappe ja tegevusi enda jaoks teadvustada. Iga läbimõeldud mõte täpsustab teksti eesmärki ning iga kirjutatud tekstiversioon muudab mõtteväljenduse selgemaks ja selle tulemusel paraneb lõppteksti kvaliteet (vt nt Castelló, Iñesta 2012). 

Siinse käsitluse põhirõhk on protsessikesksel kirjutamisel. Teisisõnu oleme jaganud akadeemilise teksti kirjutamise neljaks suureks etapiks: kavandamine (sh allikatega töötamise algus), mustandite kirjutamine (sh tagasiside andmine ja saamine), viimistlemine ja teksti esitamine/avaldamine (vt joonis 1). Veebimaterjalis käsitleme põhjalikult esimest kolme etappi koos alategevustega.

Niisiis skeemina võiks kirjutamisprotsessi kujutada sedasi:

Materjali koostavad teaduslikele allikatele ja oma kogemusele tuginedes Tartu Ülikooli tekstiloome spetsialist Eleriin Miilman, TÜ tudengid Reena Roos, Nele Novek, Laura Kiik, Nele Karolin Teiva ja Marielin Kepp, TÜ ja Helsingi ülikooli magistrant Marri-Mariska Tammepõld, Edinburghi ülikooli magistrant Liisa-Maria Komissarov ning Tartu Ülikooli õppejõud Ilona Tragel. Kuni 2023. aastani osalesid ka TÜ tudeng Betti Marie Peterson, Birminghami Ülikooli doktorant Kärt Roomäe ning TÜ õppejõud Külli Habicht.

Eelmainitud protsessikesksest kirjutamisest lähtume ka veebimaterjali koostamisel: veebimaterjali esimese osa avaldasime 2023. aasta alguses, olemasolevaid teemasid täiendame järjepidevalt ning kirjutame uusi. Seetõttu on väga teretulnud tagasiside kasutajatelt, et veebimaterjal püsiks aja- ja asjakohane!

Lennukaid mõtteid ja kirjutamisindu!

2024. aastal lisasime siinsesse materjali “läbiva näite”. Nimelt tegime teadusteksti-lehe autoritega pealkirjastamise teemal uurimuse, et välja selgitada, milliseid pealkirju bakalaureuseõppe 3. aasta tudengi etteantud tekstidele panevad ning kuidas neid põhjendavad. Eesmärk oli teha Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastakonverentsil ettekanne sel teemal. Kirjutamisprotsessi tulemusel sündis kaks üksteisega tihedalt seotud teksti: slaidiesitlus ja suuline ettekanne pealkirjaga “Pealkiri: kas vapustav ja intrigeeriv või neutraalne ja informatiivne?”. Esitlust näeb siit.

Pärast ettekande pidamist võtsime ette teadusteksti-lehe (ala)teemad ehk kirjutamisprotsessi sammud ning panime koos kirja, kuidas need selles konkreetses uurimuses välja nägid, mis tegevusi ja kuidas tegime. Kirjeldused on materjalis vastavate (ala)teemade lõppu lisatud ning neid lugedes on võimalik ette kujutada, kuidas “teooria” võib praktikas välja näha. Tegelikkuses toimuvadki mitmed tegevused paralleelselt, millest annavad aimu ka meie kirjeldused, mis omakorda ilmestavad ka seda, kuidas teadusteksti-näpunäidete hulgast töö olemusele sobivad valida. Läbiv näide toetab loodetavasti veebimaterjali mõistmist ja innustab siinkirjutatut kasutama.

Kasutatud allikad

Castelló, M. & Iñesta, A. (2012). Chapter 10: Texts as Artifacts-in-Activity: Developing Authorial Identity and Academic Voice in Writing Academic Research Papers. In University Writing: Selves and Texts in Academic Societies (pp. 179–200). BRILL. https://doi.org/10.1163/9781780523873_011

Kruse, O. (2003). Getting Started: Academic Writing in the First Year of a University Education. In Teaching Academic Writing in European Higher Education (pp. 19–28), Studies in Writing, vol 12. Springer. https://doi.org/10.1007/0-306-48195-2_2

See eestikeelsete akadeemiliste tekstide loomist toetav materjal on koostatud projekti “Protsessikeskne tekstiloome gümnaasiumis ja ülikoolis: tõenduspõhine teadmus ja praktikad” raames. Täname eesti ja üldkeeleteaduse instituudi Nikolai, Kadri ja Gerda Rõugu toetusfondi.